HÕFFi Pressiteade

Sel aastal on HÕFFi koostajad loobunud oma tavapärasest salastamise poliitikast ja pritsivad nävekõditavat ee-infot päris ohtralt. Postkasti potsatas nimelt hetk tagasi uus isutekitav pressiteade.

Müügile tulid Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) sooduspassid!
Sooduspassi hind 25€ kehtib 31. märtsini. 1. aprillist kuni festivali alguseni saab passi soetada 30€ eest.

Tänavu seitsmendat korda toimuva žanrifilme populariseeriv HÕFF võtab fookusesse Eesti kultusfilmi ja teeb kummarduse möödunud sajandi 80ndatele aastatele. Lisaks Poola-Eesti koostööl valminud seiklusfilmile „Madude Oru needus“ (1987) tulevad näitamisele ka kaks Moskvas filmimehe ametit omandanud Raul Tammeti praktiliselt suurel ekraanil seninäitamata lühifilmi „Soolo“ (1979) ja „Pulmapilt“ (1980), mis ühtedena esimestest käsitlesid Nõukogude Eesti filmis UFO ja tulnukate temaatikat. Peet Vallaku novelli „Lodjavahi surm“ alusel vändatud „Soolos“ astub ühe ufonaudina üles Gunnar Graps, aasta hiljem valminud „Pulmapildis“ mängib koos Rein Areniga „tulevikumeest“ aga Lembit Ulfsak.

Jätkuks eelmise aasta populaarsele Põhja-Ameerika kultusfilmide programmile tuleb ka seekord mitu filmi sealsetelt tegijatelt. Mulluse festivali filmi „Saatana maja“ režissöör Ti West tuleb seekord publiku ette lausa kahe teosega. Lisaks mõnusaid võpatusmomente pakkuvale kummitusfilmile „Kummitav võõrastemaja“ (The Innkeepers) osaleb ta ka ühena kuuest tänavu Sundance'i festivalil esilinastunud found-footage (lavastatud videomaterjal) alažanri alla kuuluvas antoloogiapõnevikus „Videokassett“ (VHS).

Rahvusvahelist esilinastust ootab HÕFFil mainekal Austini SXSW filmifestivalil linastuv verine põnevusfilm „Agression Scale“. HÕFFi programmis linastub orienteeruvalt 20 täispikka filmi. Programm täieneb jooksvalt ning värske infoga saab end kursis hoida meie koduleheküljel ning Facebook fännilehel.

Filmide klipid Youtube's:
„The Innkeepers“

„Agression Scale“
„VHS“

Orcs (2011)

Kui pead tegema filmiõhtu koos eestimaa peaork Ovega siis muidugi ei pääse ka selliste filmide vaatamisest. Idee iseenesest kõlas ka väga vingelt. Kuskil metsikus USA rahvuspargis (pange tähele, usas on ansateks metsikuteks aladeks jäänud looduskaitsealad) hakkavad tavapäraste zombide, insestivärdjate või muude verejanuliste kiskjate asemel möllama pesuehtsad orkid. Ronivad ükshetk kuskilt mätta alt välja ning ei taha kuuldagi sellest, et tegelikult on nad Tolkieni poolt välja mõeldud olevused ja peaksid seega pigem ulmeühingute kokkutulekutel kenitlema.

Hea idee aga ei vedanud end väga hästi välja. Ausaltöeldes peale selle idee, et asendada zombid orkidega rohkem autoritel mõtteid polnudki. Seega üks igav rapsimine ja punnitamine mis haiguskrambi korduvalt näkku manas. Ei soovita kohe kindlasti, isegi orkisõpradel tasub pigem eemale hoida. 3/10

Ainus naljakas koht filmis.

Superjail esimene hooaeg

Vaatasin esimese hooaja koos Mardi ja Ovega ning loomulikult meeldis meile väga. Ma ei tea mis seene leotisest või samakapudelist kõik need ideed ammutatud on ja ega ma ausaltöeldes tahagi teada. Eluohtlikult suur kogus musta huumorit, vägivalda ja võimast fantaasialendu. Seda sarja saab ainult kas armastada või vihata, vahepealset valikut ma usun, et ei eksisteeri. Kus animesarjas võib veel näha kuidas hiidputuka poolt õgitud imik läbib selle seedakulglaid ja situtakse viimaks ühele tegelasele näkku, kuidas vähihaige väike tüdruk leiab karmist mõrtsukast enda hooldaja või mis juhtub kui teha supervanglasse superbaar. Halva maitse lati tõstab see animatsioon kindlasti kättesaamatusse kõrgusesse. 10/10

Jailbot viib eksinud hinge tagasi koju - armsasse supervanglasse.

Reaktori viies number

Veebruar on „Reaktoris“ koomiksikuu. Mitte sellepärast, et me teid koomiksiga jalamaid üle ujutaks, vaid nüüdsest alates tõmbame mõõte- ja uurimisriistade alla lahkamislauale ka koomiksid. Avapauguks on mutantidest kõige mutandirikkam piirkond – apokalüpsise-järgne maailm. Lükake gaasimaskiklaasid puhtaks ning kummarduge ekraanile lähemale, ent endiselt ettevaatust – kiirgusoht.

La resa dei conti AKA The Big Gundown (1966)

Ei juhtu sageli, kui kahetsen, et amerikaniseeritud-kärbitud filmiversiooni asemel vaatasin va loll uncut versiooni. Aga näed, aeg-ajalt tuleb ikka ette. Seda filmi oleks võinud küll vabalt pool tundi lühemana nautida. Seda enam, et kokku oli minu versioon lõigatud mingi hullu fänni poolt kahest eri versioonist, seega häiris pidevalt hüplev pildi- ja helikvaliteet.

Samas, ega film nüüd halb ei olnud. Kaugel sellest. Kuidas saaks nimetada halvaks westerni, kus mängivad Lee van Cleef ja Tomas Milian. Kaks tubli žanristaari sees ning lisaks juurde sokutatud ka üks vahva saksa soost vonn. Selline võimsate vuntside, haukuva kõneviisi, monokli ning mingi spetsiaalse eridisainiga kabuuriga, kust saab relva eriti ruttu kätte. Vonn on metsikusse läände tulnud sportlikust jahimehehuvist. Morricone loomulikult ka. Samas tuleb tunnistada, et sama autori (Sergio Sollima) "Face to face" oli ikka nukake parem. 6/10

Ahjaa, nimi Big Gundown jätab ka mulje nagu oleks lõpus massiline tapatalgu, tutkit.