Bud Abbott Lou Costello Meet Frankenstein (1948)

Jälle üks nn komöödiaklassik vaadatud ja taas polnud tegemist positiivse elamusega vaid suht igava jandiga. Naljad mis pole naljakad vaid kohmakad, hambutu dialoog jne. Autoritel oli koos äärmiselt vahva kogus omaaegseid staare ja koletisi. Midagi mõistlikku nendega peale hakata aga ei osatud. Sebiti kaootiliselt siia sinna, paanitseti, küteti paar korda jalaga perse ning oligi film purgis. Nõrk. 3/10

Kerd ma lui AKA Born to fight (2004)

Sõnapaariga "Indoneesia patriotism" saab selle kinoloo kohta suht kõik öeldud. Tegevus kõigub vahelduva eduga absurdist lääge patriotismini. Õnneks on vähemalt märul Ok, ja sellesse ohtralt raha investeeritud mistõttu vaatamine otseselt piin pole, pigem selline nüri meelelahutus, mille käigus tunned kuidas ajurakud plõksuga lõhkevad, 5/10

Crippled Avengers (1978)

Sisu: On üks lapsepõlvetrauma ja teraskätega noorisand, kes kurjust ja pahelisust täis ning kõige tipuks äkiline ka veel kui kurat ise. Kes talle ette juhtub jääma selle ta ka vigaseks tambib - ühel raiub käed küljest, teise torkab pimedaks ning kolmanda lööb puha lolliks jne. Värsketele santidele sihuke ülbus muidugi ei meeldi ja koos otsivad nad endale sobiva meistri kes neist hoolimata puudujääkidest parimad kung-fu mehed treenib, et siis "raudkäsi" paika panna.

Hinnang: Puudega kättemaksjad on ideepoolest väga vinge film, mille teostus jääb aga nõksa nõrgaks (või oleks õigem öelda vananenuks). Mida filmile peaasjalikutl ette heidaks on see, et kõik võitlused olid liiga teatraalsed ja ja poosetatud. Võrredes hilisemate 80nendate märulitega, kus madin näeb märksa naturaalsem ja brutaalsem, välja tundus siine action uimane nagu kung-fu õppevideo. Kõik löögid sooritatud võimalikult aeglaselt, et teleriekraani taga istuv võitluskunstide sõber suudaks neid sealsamas järgi sooritada (või märkmikusse üles joonistada).

Nõrk oli minuarust ka see, et vigased ei võidelnud kordagi kogu kambaga koos teraskätega isanda vastu vaid alati paarikaupa. Mulle oleks märksa enam meeldinud kui nad oleksid hulgakesi koos tegutsenud ja nõnda ühistöö käigus üksteise puudusi oluliselt enam kompenseerinud. Ehk siis kokkuvõtteks üks kunagine oluline teos, mis kahjuks nüüdseks kergelt oma säilivusaja ületanud 6/10

Kolm mainimisväärset giallot

La morte ha fatto l'uovo AKA Death Laid an Egg (1968)

Üsnagi kõrgelthinnatud ja paljusoovitatud giallo, mis aga kahjuks mind kõnetada ei suutnud. Pilt oli väga ilus ja kunstiline, aga lugu ise liiga aeglaselt ning uimaselt voolav. Ei meeldinud mulle ka see liiga ebatraditsiooniline muusikataust, kus kääksutati kakofooniliselt viiulit või klimberdati klaverit. Lisaks jäi hullu teadlase loodud mutant-kanade teema liiga pinnapealseks ning lõpp tõmmati ka ülemäära äkiliselt kokku. Ehk siis giallo, mis visuaalselt mõnus, aga loo poolest liiga kaootiline ja veniv. 5/10

Una libélula para cada muerto AKA A Dragonfly for Each Corpse (1974)

Lugu politseiinspektorist, kes uurib prostituute tapva sarimõrvari juhtumit, kannatas sama probleemi all nagu "Death Laid an Egg". Ehk siis visuaalselt viisakas, aga süžeelt liiga uinutav. Giallo kohta häbematult vähe räpasust, verd ning rabavaid süžeepöördeid . 6/10

Un Posto ideale per uccidere AKA Dirty Pictures AKA Oasis of Fear (1971)

Filmi peategelasteks on kaks ehedat hipiajastu õit - noormees ja neiu, kes tegelevad Saksamaalt pornograafilise materjali Itaaliasse vedamise, müümise ja saadud raha mahaprassimisega. Viimane õnnestub neil nii edukalt, et lõpuks pole noortel enam taskus isegi tagasisõiduks vajalikku bensuraha. Kuna ka passiautomaadiga salaja tehtud erootilisi fotosid keegi osta ei taha, langevad armastajad lõpuks kuritegelikule teele ehk üritavad ühe ettejuhtunud häärberi garaažist veidi gäsoliini varastada. Õnnetuseks satub neile samal hetkel peale majaproua, kes leiab noorukites ideaalsed ohvrid, kelledega oma psühholoogilisi mänge mängida.

Mina isiklikult ei liigitaks seda filmi giallo alla. Enamus sellele zanrile omaseid punkte on puudu ja tegemist rohkem klassikalise psühholoogilise põnevikuga. Kvaliteet oli kah selline nibin-nabin -- kohati põnevam ja kohati igavam. Lõpplahendus jäi kahjuks selle igavama poole peale. 6/10