Cherry Harry And Raquel (1970)

Ei teagi mida peaks rääkima. Kõige sügavam oli vist paatoslik sissejuhatav tekst ja lõpetuseks kõlanud moraalilugev lugu. Ameerika ühiskonna läbilõige? Aga mida see indiaanlase värk tähendas? või naine pasun peas basseinis? Kas rootslane klaveriga või mehiklane oli vihje multikultuursusele ?Ühesõnaga sisust ei saanud ma midagi aru, peale selle, et toimus mingitlaadi narkovedu. Miski seksinäljas vanamees haiglas tapeti ära, kuidas tema kogu asjaga seondus lööge või maha aga ei mäleta.

Bubba Ho-Tep (2002)

 Sai üks nädalvahetus koos Jüri ja Janaga Bubba Ho-Tepi vaadatud. Minul oli kuskil neljas-viies vaatamiskord, Jürkal kümnes ja Janal esimene. Ikka pagana hää film on küll sunnik.

Mõtlesin loetleda üles mõned nüansid, mis muudavad selle kultusliku õuduskomöödia eriti nauditavaks.

1. Head näitlejad, Bruce Campbell ja Ossie Davis on mõnusad vanamehed ja oma rollides raskelt lahedad. Mulle meeldis ka Bruce muhe Texase aktsent ja sõnakasutus.

2. Fiiling. Atmosfäär on suurepäraselt ehitatud läbi muusika, monteerimise, kaameratöö, värvikate tegelaste dialoogi jms asjade. Esile tasub tuua nt stseene, kus Elvis röstib suurt põrnikat või mehe mälestustes kirjeldatud auto vurab tema voodi alt läbi. Ühtaegu cool, stiilne ja pisut nukker.

3. Huumor. Peategelasteks on ikkagi aastaid koomas olnud ning raugastunud Elvis ja Kennedy, kelle kurjad vandenõuteoreetikud mustanahaliseks võõbanud. Lisaks liigub ringi jusatkui "Fields of the Nephilimi" videotest pärit muumia, kes sodib vanadekodu peldikuseintele piltkirjas roppusi. Päris võrratu on vaadata ka seda kuidas ratastoolis Jack ja kõndimisraami ning mitu numbrit kitsama esinemisülikonnaga Presley suunduvad muumiat tapma (peamiseks relvaks alkoholiga täidetud mürgiprits).

Võluv on filmi juures ka selle valmistamise odavus, ning see, et nimetat odavus ei paista mitte üheski aspektis kuskilt välja. Sellise kinopildi võiks ka eestlased hea tahtmise korral valmis teha. Õnnetuseks nad ei taha, sest selline film ei suudaks kuidagi meie kinokunsti rikastada. Liiga vähe ugri-doomi, kolkakülaängi või hullumeelsust ning kunsti.

You don't fuck with the king!

Bounty Killer (2013)

Tekkis üle poole aasta himu taas blogi elustada. Kasvõi siis vaid paariks postituseks.

B (või mingi veel madalama klassi) Postapo trussareid välgutavate pearahaküttide, corpsepaintinguga inimsööjatest mustlaste, lirtsuva gore ja lipsustatud korporatsioonidega kes tühermaad kontorihooneid peavad ja halbu tegusid teevad. Hoolimata juustusest dialoogist, olematust näitlemisoskusest ning puuduvast süzeest vaadatavam kui 95% kogu hollywoodi miljarditoodangust sest tehtud on ilmselge lustiga, mis suudab nakatada ka üle ekraani. Hindeks paneks 7-8 punkti 10nest ning ühtlasi soovitaks juua vaatamise käigus mitte alla poole liitri viskit (aga ärge üle ka pingutage, liiter näkku on selgelt palju!).

Pöffil vähemalt sellist kraami ei näe - ja ilmselt seepärast ma polegi tegelikult kunagi ühelgi pöffil käinud. Hõisassaa ja pudel rummi!

PS: Kainelt vaatamine on rangelt vastunäidustatud toiming mis võib tekitada maohaavu, veriseid kehaväliseid hemorroide ning ebameeldivaid kõhugaase, mis võivad omakorda lõppeda peretüli ning majanduslikult frustreeriva lahutusega.