neljapäev, 31. juuli 2008

Eyes Without a Face (1960)

Hehe seekord suutis sotstöö raames Blond ehk Kalver küll kiiremini sellest koosvaadatud filmist postituse kirjutada kuid minu trumbiks on see ,et oman DVD'd ja saan vähemalt visuaalse poole puhul rohkem tööd teha :) Dr. Génessier on hinnatud ja lugupeetud kirurg ning väikestviisi teadlane kes koos oma abilise Louise'ga röövib noori tütarlapsi kelledelt eemaldab näolt naha ,et istutada see enda tütrele kelle enda nägu on autoõnnetuses raskelt moonutatud. Kahjuks on teadus-tehnika ja ka plastiline kirurgia veel üsnagi lapsekingades ning siirdatud nahk ei taha kuidagi püsima jääda. Nii ei jää visale Dr'ile muud üle kui üha uuesti ja uuesti proovida. Probleeme ei too arstist isale aga kaela mitte salapäraselt kaduvad noored neiud vaid tema tütresse lootusetult armunud noormees kes ei suuda leppida ega uskuda ,et ta armastatu on surnud (nagu Dr on kavalalt mulje jätnud). Lugu on iseenesest üsnagi paljukasutatud erinevates variatsoonides mitmetes filmides, kuid siin oli ta mitte nii ülepingutatud ja ehk ka teistest algupärasem. Film on üsnagi aeglase tempoga ja täiesti verevaba. Peab möönma ,et oli isegi hea vaadata müstilist-põnevikku kus saadi hakkama ka ilma kriipivate helitaustade, aegajalt näkkuhüppamiste ja pangetäie vere voolamiseta, hakkan uuema horrori klisheelikust stiilist juba tüdinema ja ainuüksi seetõttu oli antud film mõnusaks vahelduseks. Tegemist on väga stiilse ja hea kvaliteediga filmiga. Mitmed mustvalged kaadrid ja vaated on visuaalselt äärmiselt silmakommiks ja mustvalge filmi põhilist eelist värvifilmi ees - valguse ja varjude ning konrtastidega mängimist tehakse meeldivalt. Tuleks äramärkida veel Dr'i tütar ja tema näomask mida ka Blond enda blogis kiitis. Mustvalges filmis sobis see tüdruku nahaga täpselt kokku ning see liikumatu nägu kuid elavad kurvad silmad andsid talle väga kummitusliku ja hirmuäratava välimuse. Dr'i keldri operatsioonisaal ja koertrefarm (kasutati laborirottide asemel) saab ka enda laheda kõheda atmosfääri ning frankensteini stiiliga ainult plusspunkte. Mis aga ei meeldinud oli lõpp enda liigse ülepingutamisega, kõike oleks saanud kindlasti vähem dramaatiliselt lõpetada. Muidu hea müstiline horror-põnevik. Mustvalged filmid ruulivad minuarust täielikult. Aga heaks näiteks sellest kuidas ameerikas filminimesit tõlgitakse oleks see ,et seal levitati antud filmi nimeall The Horror Chamber of Dr. Faustus. Muide peale Kalveri postituse teistkordset ülelugemist tuleb tunnistada ,et sai enamvähem jälle kõike ta öeldut ülekorratud :) peaks ehk mingi tööjaotuse sise seadma? 8/10

reede, 25. juuli 2008

Retard-O-Tron Video MixTape (2006)

pärast Extra Weird Sampler'i Vaatamist ei saanud hing ikka rahu, ja huvi kummaliste asjade vastu ainult süvenes. Seepärast Paranoiadisco tekst Retard-o-Tron Video Mixtape 2 kohta tekitas tõsist huvi, kuna ta teist osa väga kõrgelt ei hinnanud suundusin esimest otsima. Mitte eriti palju ütleva nime zxql3ooo nime alla koonduvad poisid on tunnipooleseks filmiks kokku lasnud suure hulga pornot, jaapani reklaame, iidvanade ulmekate trailereid ning lõike ja suurel hulgal ekstreemspordi läbikukkumisi. Kokkuvõtteks oli nii ja naa. Üheltpoolt naersin ikka nii ,et vats vabises ja tilk oli püksis aga samas oli jälle masendavalt lame. Suurepäraste trailerite ja muusikavideote või muude kummaliste filmiklippde vahele oli surutud igavat pornot mis pani õlgu kehitama, mõningast fekaalidega mängimist ja lõputuid kukkumisi rulalt ja mootorrattalt. Mõni klipp oli nagu ameerika naljakamatest koduvideotest ära karanud, ja mis värk selle pideva suhuvõtmisega oli? mis kandis see nüüd midagi shokeerivat oleks pidanud olema. Ratturite kohmakaid kukkumisi ja läbikukkunud trikke sai aga vaadatud juba interneti algusaegadel ja nüüd pakutakse selliseid tuhandel ja ühel saidil. Kokkupanijate grupi suhtes jäi mulje kui poisikestest kes itsitavad veel suhu oksendamise või kangipaneku peale. Sellise kraami peale satub juba pahaaimamatult netis jumalast süütuid asju otsides ja sellega shokeerib ehk ainult kodus vanemaid või küllatulnud onusid - tädisid. Aga nagu varem ütlesin, tuli siis jälle selline pärl ,et jäi õhust puudu. Usun ,et kui kriitliselt käärid kätte võtta saaks kokku 40 minutilise puhtast kullast koosneva filmi. Paar asja oli ka lihtsalt Something Weird Video'st tuuri pandud ja Extra Weird Sampler'i logo oli suurelt näha. Vanadest traileritest sain aga paar huvitavat tõmbamisideed (Blond võib juba ette kõrvu liigutama ja nohisema hakata). Kokkuvõtteks ei kahetse vaatamist siiski mitte üks raas. 6/10

neljapäev, 24. juuli 2008

Phenomena (1985)

Üks tõeliselt mõnus Argento pisut vanem film.

Shock Waves (1977)

Lõbusate reisisellidega laev mis teel kurat teab kuhu satub omamoodi bermuuda kolmnurga keskmesse, kus kaob nii raadio kui kompass, lisaks sõidavad nad veel napilt kummituslaeva sisse mis osutub vanaks vrakiks. Hullemast suudetakse küll pääseda kuid laev hakkab lekkima ja tuleb mahajätta. Õnneks on kõrval kena roheline saareke. Saarel leiavad nad suurejoonelise ja uhke kuid tugevalt lagunenud lossi milles elab vana natsiohvitser (Peter Cushing). Viimaneon üsnagi napisõnaline ja soovitab merehädalistel parem kus kurat kaduda ja pakub selleks isegi oma paati. Head nõu muidugi ignoreeritakse ning vanamees on sunnitud avaldama saare saladuse. Omal ajal muude eksperimentide kõrval loodi ka väike elavate surnute üksus kes lahingus osutusid aga liiga kontrollimatuks ning lõpuks uputas vana ohvitser, kes nende juhiks oli laeva oma meestega merepõhja (sama vrakk mida nähti) ja jäi ise saarele valvama. Samal ajal on kuuldus ootamatutest külalistest jõudnud ka merepõhja kus natsizombid tõmbavad uued puhtad ja värskelt triigitud mundrid selga ning astuvad üle pika aja veest välja. Filmi vaadates tuli mulle pähe mõte ,et selline oleks arvatavasti zombifilm kui seda teeks Tarkovsky. Kummituslik ja aeglane - atmosfäärikas. Näidatakse pikalt vees pikutavaid või püstitõusvaid zombisid. Oma SS mundrite, mustade sukeldumisprillide ja kaame jumega näevad blondid aarialased isegi lahedad välja. Zombinduse eliit ikkagi. Muidu käib kogu film äärmiselt rahulikus tempos ning on pea täiesti verevaba, tapetakse kiirelt ning tõhusalt ilma erilise kisa ja rabelemiseta. Ja tehakse seda mitte liha või ajuhimust ja isegi mitte sportlikust kirest vaid lihtsalt kohustusest, töö selline. Pole mingit asjatut sahmimist - veest välja, hiilitakse ligi, kael kahekorra ja tagasi positsioonidele. Spetsialistide ja oma ala meistrite tööd on alati rõõm jälgida, ükskõik mis ametit nad siis peavad. Nende vastaseks olevad kohmakaid-rumalaid tsiviilikud on aga vastupidi valus vaadata. reegel tundub olevat ,et zombirünnakus on sinu kõige suuremaks vaenlaseks su kaaslased. Filmi väärtuseks on peamiselt siis nagu öeldud suurepärane atmosfäär. Ma ei nimetaks parimaks zombifilmiks mis läbi aegade tehtud kuid üks piisavalt omapärane ja teistmoodi kultusmainega lugu selles zanris mis tasub vaatamist. Tehtud muide Floridas ja ainult 200 000 $ eest. Filmist saab veel lugeda rodentroniteinvasiooni veebist. (edit) Nüüd hilisemalt leidsin ,et ka Trash on sellest kirjutanud. Nõksu teades oli zombide kõrvaldamine küll lapsemäng aga polnud kedagi kes oleks tõsisemalt nende nõrkust ära kasutanud ja vastu hakanud. 8/10

kolmapäev, 23. juuli 2008

Dr. Horrible's Sing-Along Blog (2008)

Nägin Estconil ainult filmi algust sest ,et Zurgutt polnud rohkem tirinud ja kuna tal oli kõu internet läks filmi kättesaamiseks terve öö. Järgmine päev olin aga liiga purjus ,et vaadata. Oleksin selle loo arvatavasti täiesti unustanud kui Ove poleks sealsamas filmi lõpuni vaadanud ning koju jõudes ka endale muretsenud. Tema sundis ka mind seda vaatama kinnitades ,et mulle raudselt meeldib. Meeldis lausa väga. Tegemist on fantastiliselt laheda kolmest 14 minutilisest episoodist koosneva muusikaliga. Peategelaseks on sellel Dr Horrible - heasüdamlik, õnnetu, nohikust kuri geenius kes on sügavalt armunud neiusse keda kohtab kord nädalas pesumajas ja kellega ei julge rääkidagi. Enamused Dr Horrible plaanidest nurjab haledalt tema peamine vaenlane ja linnarahva lemmik Captain Hammer. Ühel päeval kui peategelane üritab jälle mingit enda tehnikale vajalikku kütust pihta panna segab Captain Hammer taas ootamatult vahele ning tutvub selle käigus ka Horrible armastatuga kellest saab edaspidi tema tüdruk. Dr ei suuda seda enam kannatada ning otsustab võtta kasutusse pisut karmimad meetodid-vahendid kui varasemalt. Seda enam ,et vaja on enda väärtust tõestada ka kurtegelikke geeniuseid koondavale organisatsioonile ,et selle liikmeks saada. Ja endale märkamatult loob jõhkardist superkangelane ise omale üle jõu käiva superkurjategija. Superkangelaste lugu huvitava nurga alt, Dr Horrible on intelligentne, tundeline unistaja ja vaikne mehike kellele hakkab tahes tahtmata kaasa tundma ning elama. Kangelane Captain Hammer on samas täielik mölakas egoist, juhm eneseimetlejast rusikakangelane. Kogu tekst on esitatud lauludena mis on üllatavalt head, meeldis näiteks kuidas erinevad tegelased sama viisi taustal täiesti risti vastupidistest asjadest laulavad. Kindlasti tuleks esile tõsta ka Dr Horrible lugu You're Gonna Die (tavaliselt youtubet ei reklaami aga seekord teen erandi). Üsna lühikese aja ning väga lihtsate vahenditega suudetakse igaljuhul vägagi palju teha ja öelda ning stereotüüpseid tegelasi täiesti uues valguses näidata. Ka lõpp oli üsnagi ilus ja meeldiv ning üldsegi mitte kardetud lääge. Ma ei usu küll ,et Dark Knight suudab enam minujaoks midagi paremat-rohkemat superkangelaste (ja eriti kurjategijate) vallas öelda ja sellest filmist parem olla. Tõeliselt ilus ja hea huumoriga lugu, soovitan soojalt. Kuulasin pärast vaatamist veel soundtracki paar korda üle ja teen seda arvatavati seel mõne korra. Lisainfona tuleks mainida veel ,et sarja autoriks on Joss Whedon (Buffy, Firefly). Olen paljude filmide puhul leidnud ,et antikangelane on mulle tunduvalt sümpaatne kangelasest, seekord oli aga meelega nii, mitte tahtmatult selliselt väljakukkunud. 10/10 (ja väärt igat punkti)