See film sai vaadatud juba mõniaeg tagasi. Sõbranna oli saabunud peale aastat tööd ja õpinguid Jaapanis taas kodumaale ja tekkis mõte üks korralik filmiõhtu korraldada. Peale Ove puuriida ümberladumise ja pisut rollimängujutu saigi veinikõrvale esimese filmina Rec ettevõetud. Pärast sai veel otsa mitmesugust horrorit-animet vaadatud ja järgmised päevad jäin taas hätta kõige blogisse kirjapanekuga. Kuna nüüd sai laupäeva öösel koos sõber Blondiga filmi ka teistkorda vaadatud tuleks seda viga parandada.
Viimasel ajal tundub on populaarseks muutunud käsikaameraga ülesvõetud filmid stiilis The Blair Witch project. Sest üsna lühikeses ajavahemikus tuli neid veel 2tk. Cloverfield ja
Diary of the dead. Viimast ma pole ise küll näinud kuid arvustusi lugedes tundub ,et seekord on hispaanlased suutnud Romerole ära teha. Kui hakata võrdlema Cloverfield'iga siis tundus Rec kuidagi loomulikum, kaameramehe soov kõike filmida oli loogilisem ja mõistetavam - ikkagi
reporterid ja võimas lugu sünnib su silme ees. Cloverfieldis klammerduti kaamera külge kohati arusaamatu sõgedusega. Lugu algab üsnagi aeglaselt aga samas lubavalt. first-person stiil toob tõesti pisut reaalsuse elementi sisse ja toimuvat veidi vaatajale lähemale. Usun ,et
filmi esimese poole sündmused traditsioonilises stiilis ülesvõetuna oleksid üsnagi haigutama ajanud. Lõpp on tõesti äss, olen nõus kõigi kaasvaatajatega ,et see ajab karvad turri ja on ebameeldivalt hea. Käsikaamera potentsiaali kasutatakse täiel määral ja rabavalt. Õudus on selline nagu peab - tundmatu, luurav ja pimedusse varjunud mille ulatust pole võimalik täielikult lõpuni näha. Pole päris kaua midagi sellisel määral hirmutavat näinud. Film on blogijate poolt üsnagi laialdast kajastamist leidnud. Sellest on kirjutanud veel
filmsmusic,
trash,
paranoiadisco ja
fletchu.
9/10
Postitused
See film sai vaadatud juba mõniaeg tagasi. Sõbranna oli saabunud peale aastat tööd ja õpinguid Jaapanis taas kodumaale ja tekkis mõte üks korralik filmiõhtu korraldada. Peale Ove puuriida ümberladumise ja pisut rollimängujutu saigi veinikõrvale esimese filmina Rec ettevõetud. Pärast sai veel otsa mitmesugust horrorit-animet vaadatud ja järgmised päevad jäin taas hätta kõige blogisse kirjapanekuga. Kuna nüüd sai laupäeva öösel koos sõber Blondiga filmi ka teistkorda vaadatud tuleks seda viga parandada.
Viimasel ajal tundub on populaarseks muutunud käsikaameraga ülesvõetud filmid stiilis The Blair Witch project. Sest üsna lühikeses ajavahemikus tuli neid veel 2tk. Cloverfield ja
Diary of the dead. Viimast ma pole ise küll näinud kuid arvustusi lugedes tundub ,et seekord on hispaanlased suutnud Romerole ära teha. Kui hakata võrdlema Cloverfield'iga siis tundus Rec kuidagi loomulikum, kaameramehe soov kõike filmida oli loogilisem ja mõistetavam - ikkagi
reporterid ja võimas lugu sünnib su silme ees. Cloverfieldis klammerduti kaamera külge kohati arusaamatu sõgedusega. Lugu algab üsnagi aeglaselt aga samas lubavalt. first-person stiil toob tõesti pisut reaalsuse elementi sisse ja toimuvat veidi vaatajale lähemale. Usun ,et
filmi esimese poole sündmused traditsioonilises stiilis ülesvõetuna oleksid üsnagi haigutama ajanud. Lõpp on tõesti äss, olen nõus kõigi kaasvaatajatega ,et see ajab karvad turri ja on ebameeldivalt hea. Käsikaamera potentsiaali kasutatakse täiel määral ja rabavalt. Õudus on selline nagu peab - tundmatu, luurav ja pimedusse varjunud mille ulatust pole võimalik täielikult lõpuni näha. Pole päris kaua midagi sellisel määral hirmutavat näinud. Film on blogijate poolt üsnagi laialdast kajastamist leidnud. Sellest on kirjutanud veel filmsmusic, trash, paranoiadisco ja fletchu.
9/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar