Seven Doors of Death (E tu vivrai nel terrore) (1981)

Ehe Fulci enda parimal kujul. Louisiana hotellis, aastal 1927, müüritakse tõrvikute ja hangutega varustatud vihase rahvahulga poolt, pisut segastel põhjustel kunstisõbrast kuri võlur keldrisse (kimbutas küllap külalapsi või midagi sarnast). Enne valatakse ta veel kustutamata lubjaga üle ning lüüakse risti. Edasi jätkub tegevus tänapäeval kus noor naine ostab hotelli ja asub seda õhinal remontima. Keldris veelekkeid uurima kutsutud torumees laseb aga zombiks saanud maagi seinatagant välja, kes kohe enda päästjat pisut tänutäheks pureb. Edasi jätkub kõik tavapäraselt - torumees viiakse surnukambrisse kus toimub liigutav stseen mille käigus ka ta naine ja tütar zombistuvad ja tasapisi muutuvad ebasurnuteks ka kõik teised haigla asukad. Lisaks uuritakse pisut ka maja tausta, üritatakse müstilist õhustikku luua ja võideldakse ebameeldivate inimsööja-ämblikega. Vana maja ja zombi teema tundus Lucio Fulcit väga köitvat kuna sama aasta tegi ta ka The House by the Cemetery. Võrreldes viimasega on käesolev film tunduvalt paremini õnnestunud, üldist raiumist on vähem ja leidlikuid ideid ja õõvahetki märksa enam, päris Dario Argento just mitte ning Zombi 2'est jääb ka madalamale, aga kindlasti palju kõrgem tase keskmisest Fulci teosest. Lõppu toodi aga sisse lausa sümbol mis kergitas ka antud filmi hinnet. Selleüle ,et vanameister liiga leebeks muutunud muretsema ei pea sest paar ämbrit mäda ja verd läheb käiku nagu ikka ja lõpus on veel törts klassikalist zombide võitlust. Mulle meeldis. 7/10