Laupäev pinku traileritega

Pinku trailerite kogu suskas mu kämmalde vahele ei keegi muu kui Trash ise. Tõenäoliselt tegi ta seda ühel varasemal Bakal, aga kindel nii väga enam pole. No olgu kuidas oli, tundus see meile Mardiga suurepärane lõõgastav vahepala peale reedeõhtust pikemat filmivaatamist. Hea mõnus algus laupäevale.

Sõime esiteks Tavernas hommikust, astusime mu töö juurest läbi ning veeresime seejärel Elva külje alla ühe me mõlema tuttava poole, kus tervitas suur tühi maja ja Elva kohta üllatavalt soe tuba (+10 kraadi). Mis seal ikka, vedasime puhtaima kättesaadava lina kardinapuu peale ning lükkasime projektori mürisema.

Olles vaadanud elus vaid ühe stiilipuhta Pinku filmi - "S&M Hunter", ootasin  trailerikogumikust koheselt mõistustväänavat fantaasiat, raevukaid perverssusi ning äärmiselt veidraid kostüüme. Seda suurem oli mu üllatus kui tegelikult algas plaat 4-5 üsnagi süütu klipiga, kus mingid naistegängid tülitsesid ning oma väiksekuubikuliste tsiklitega ringi veeresid. Sellised nn "boss girl" filmid.

Mida edasi, seda vägivaldsemaks filmid muidugi läksid. Kui esimestes treilerites seda va punast (loe: verd) polnud üldse, siis järgnevatesse hakkas seda juba siginema. Fantaasialend laperdas aga endiselt väegade madalal ja huumori pidime ise kaasvaatajatega juurde mõtlema (mis polnud raske ülesanne sest tiitreid traileritel polnud ja võis lasta fantaasial lennata selleosas mida parasjagu räägitakse).Mis puutub seksi siis seda pakuti vaid näpuotsaga. Vägistamist see-eest oli korduvalt. Lisaks leidus vähemalt kolmes filmis stseen, kus suguõdede poolt mõne neiu jalgevahele hõõguma aetud ora susati.

Lõpupoole kadus nn "pinku stiil" üldse kuhugi ära. Selle tõrjus kõrvale "Women in prison" žanr, täpsemalt neli Sasori filmi. "Joshuu 701-gô: Sasori" (1972), "Joshuu sasori: Dai-41 zakkyo-bô" (1972) "Joshuu sasori: Kemono-beya" (1973) ja "Joshû sasori: 701-gô urami-bushi" (1973). Kopeerisin need filminimed erilise hoolega siia seetõttu, kuna nende trailerid tõusid ülejäänutest rohkem esile ja tekitasid nii minus kui Mardis suurt huvi. Kui aega ja tervist jagub, siis tõenäoliselt saab mõnest neist edaspidi ka siit blogis lugeda.

Kokkuvõtteks jäi meile selle trailerikogumiku alusel pinkust järgnev ettekujutus:

1. Tõenäoliselt tegutseb seal karismaatilie liidri juhtimise all üks või mitu naistekampa

2. Filmi käigus vägistatakse vähemalt üks gängi naisliige ära ning teisele reeturlikule liikmele topitakse nuustikusse mitmesuguseid tulikuumi raudesemeid

3. Kõige olulisem liiklusvahend on väikesekuubikuline tsikkel, autod on puhtalt rammimiseks.

4. Tulirelvadele eelistatakse terariistu.

5. Titshot käib nagu koduõlu.

6. Jaapani koolitüdrukud korraldavad õppetööst vabal ajal tühermaal isekeskis massikaklusi.

Võib-olla oli midagi veel, aga üldjoontes joonistasid trailerid pinkust ja sellele žanrile omastest elementidest ülaloleva pildi. Ehk on asi ka filmide soliidses eas (enamuses tundusid 1960.-70. vahemikus tehtud) ning tõeline zanri avanemine või läbimurre toimus alles kaheksakümnendatel?

Hinnet sellele nimetule kogumikule mõistetavatel põhjustel ma ei anna. Üldiselt oli päris vaadatav suutäis. Ilusaid värvilisi noorte neidudega täidetud klippe on alati tore vaadata. Eriti veel, kui teiselpool ekraani valitseb korralik arktilne õhustik. Plaati tõenäoliselt rohkem aga vaadata ei kavatse ning võin esimesele kommentaariumis soovi avaldanule lahkelt edasi kinkida.

Peale pinkuga tujutõstmist ning vere kuumaks kütmist võtsin järgmiseks ette veel kord "Mangleri". Nagu arvata oli, tundus see teistkordsel vaatamisel märgatavalt tagasihoidlikum ja oleks mul olnud internet käepärast, siis oleksin enda blogis antud hinnet pisut alandanud. Õhtu kolmandaks filmiks valisin Paranoiaka soovitatud "Shark Skin Man and Peach Hip Girl". Kuna olin selleks ajaks aga juba pugenud vatiteki alla (temperatuur oli hoolimata projektori aktiivsest soojapuhumisest langenud +9 peale), siis vajusin seal soojas otsemaid norinal magama ning ärkasin taas alles filmi lõpuks. Mart, kes kangelaslikult lõpuni vaatas, kommentaaris hiljem, et oli ülemäära pikaks venitatud põnevusmärul, mis oleks võinud pool tundi lühemana isegi päris hea olla.

Pühapäevane pohmapitsa Mardi ja Metsavana moodi. Retsept: võta kõige odavam poepitsa, kata see paksult juustuga, lase ahjus kõrbema minna ning serveerides vala üle pudelitäie vürtsika aasia tõugu kastmega.