Sherlock Holmes (2009)

Olles vaadanud ära Sherloc Holmesi traileri olin ma üsnagi kindel, et seda filmi ma näha ei taha. Trailer  koosnes nimelt suurest hulgast märulist ja paarist lollist ning seksistlikust naljast. Tundus, et Conan Doyle pöörleb hauas justkui veoauto kardaan sellise "vaba tõlgenduse" peale. Inimene on aga sama uudishimulik olevus nagu kass. Peab ikka lõpuks nina sisse pistma ja nii minagi ta riigi aastapäeval ette võtsingi. Sõin esiti kõhu korralikult täis, vaatasin soojategemiseks ühe silmaga presidendi vastuvõttu (piiskop tuli muide JÄLLE sama kleidiga mis eelmine aasta), kirusin sm Eesti Vabariigi oskamatust enda sünnipäevi mõistlikumale ajale nt reedele sokutada ja lükkasin filmi mängima.

Holmesi tegelaskuju mulle isegi meeldis. Mitmed netiallikad väitsid, et tegemist puhtakujulise 19 sajandi tuhmi märulikangelasega kuid üllatuseks osutus ta igati raamatutruuks. Ehk tarbis narkootikume (oopiumit siiski mitte kokaiini nagu raamatus), häiris naabreid, vedeles nädalaid korteris, näitas üles laialdasi teadmisi Londoni eri linnaosade teedeehituse tundmises, analüüsis inimeste välimust jne. Tema võitluskunstide oskus mind samuti ei häirinud, sest kuigi raamatus peale paari ebamäärase rüseluse ning kuulsa kaljunuki stseeni otsest märulit polnud toonitati seal pidevalt, et Holmes ning allilm olid sinapeal ning kui vaja oskas ta nii poksida kui malakaga peksata.

Kes mind aga häiris oli hoopis doktor Watson. No mis Watson see oli. Vaadake kuidas ta tugitoolis särgiväel lösutab, põrandaalustel poksivõistlustel kilvedusid sõlmib, jalaga uksi lahti lööb, Holmesi tellingutelt mahaveereva laeva alt päästab jne. See pole mite Watson vaid üks suvaline inglise pätt. Ma usun, et W'd oleks saadud Holmesi võrdvääse partnerina ka kuidagi mõistlikumalt esitada. Pealegi leian, et Jude Law ei sobi Watsoniks ja kõik, öelge mida iganes tahate.

Süzeepoolest on sisse topitult tohutult pisiasju paljudest lugudest, Aurupaat ja Watsoni tulevane näiteks nelja märgist, Holmesi silmarõõm Bohemia skandaalist jne. Ma hetkel enam täpselt ei mäleta kuid filmi käigus märkasin veel seitset kuni kaheksat raamatutest tuttavat hetke. Lisaks veel vabamüürlased, must maagia ja lõpus ka üllatuseks aurupunki. Kokkuvõtteks hakkas tunduma, et liiga palju on üritatud ühe filmiga ära teha ja toppida sisse võimalikult palju neid märke mis viktoriaanliku Inglismaaga  tavavaatajale meenub. Moriarty kes hakkas lõpus kinga uksevahele suruma tundus juba täiesti liiast ja paistis puhtalt seepärast sisse sokutatud, et edukorral poleks raske kohe järg vändata. Vähemalt muud tolku temast küll polnud. Atmosfäär oli iseenesest igati viisakas, mulle see mõnus maagia sissetoomine päris meeldis, käesolev film hakkas seetõttu kergelt meenutama isegi sellist lugu nagu Young Sherloc Holmes, mis oli minu arvates korralik young adult fantaasialugu.

Mis puutub lamedatesse naljadesse siis pean tunnistama, et peeretava koera peale ma isegi turtsatasin, kuna mulle meenus kui verine Onu Kalver selle stseeni peale oli. Nali padja ning alasti Holmesiga oli aga täielik liig ja oleks tulnud kindlasti filmist välja lõigata juba ainuüksi seepärast, et see oli traileris olemas ning ma tahaks (okei tegelikult ei taha, tõesti) kohta sellise inimesega kes suudaks sellise lameduse peale veel teist korda muiata. Suure ja väikese haamri nali (taas trailerist nähtud) oli samuti valusalt halb.

Kui paljude filmidega sai varemalt pikisilmi oodatud kuna jõuab pärale directors cut siis praegu tekib sageli tunne, et tegelikult oleks tahtnud kärbitud versiooni näha. Mis üldse on lahti filmimaastikul? Alla kahe tunni enam justkui ei saakski filmi teha. Selles filmis oleks maharoogitavat ballasti kindlasti ohtralt, näiteks kasvõi absurdne tapamajas toimuv märul. Mida autorid üldse tolle stseeniga mõtlesid? kas neile tundus tõesti, et maailmas on veel vähe neid filme kus peategelased peavad mingi kindla ajaühiku jooksul läbi leegiheitjatest ning saeketastest koosneva takistusriba ? Ainuüksi tolle stseeni eest võtan koondhindest ühe punkti alla.

Tegelikult kõigest ülalkirjutatust hoolimata oleks ma valmis filmile suisa 8 punkti ära laduma kui lõpp poleks nii etteaimatav ja halb olnud. Juba siis kui jalutuskeppi peidetud mõõka demonstreeriti (tegelikult harrastati tol ajal jalutuskepi otsa tina valada aga see selleks) tekkis mul halb aimdus, et seda võib lõpus ka kasutuses näha. Ja nii ka läks. Nimelt ronivad peategelased (spoiler) peale aurupunk seadeldise kahjutukstegemist läbi kanalisatsiooni torude ehitusjärgus silla tippu kus toimub kõige valusamalt klisheelikum lõpplahendus mida ma olen kaua aega näinud. Halb lihtsalt halb. Mulle oleks rohkem meeldinud kui viimaks oleks jäänud isegi mõni asi seletamata ja natsi meenutav Blacwood lihtsalt kurja naeru ning suitsupilve saatel tühjusse kadunud. Ehk Maslennikov, Livanov ja Solomin jäävad edaspidigi kunnideks ja mu lemmikuteks ning Holmesi pildi 221B muuseumis väljavahetamiseks mingit põjust ei antud. 6/10