Estcon Taevaskojas

Nii, suve oodatuim üritus - Eesti ulmehuviliste kokkutulek Estcon seljataga ja pean enda kohustuseks ka mõne reaga toimunut meenutada. Et siis kõik ausalt ära rääkida tuleb minna ajas tubli kolm aastat tagasi ning osutada näpuga süüdistavalt Ove suunas kes mind Estconile autojuhiks kauples. Ning kuna kohe ei viitsinud tagasi sõita jäin kontvõõrana sinna õhtuni vaikselt ettekandeid kuulama ja Ove rollimängu proovima. Igal juhul sai seal tugeva hoobi minu senine ettekujutus Estconist. Millegipärast oli üle kümne aasta pikkuse ulmelisti sf2001 lugemisega jäänud mulje sellest kui mingist oma klikisisesest üritusest kuhu trügimine võrdub mõne masoonide või illuminaatide pühale rituaalile lärmitsema ilmumisega. Igaljuhul osutus see valeks ja rahvas oli igati sõbralik ning üritus muhe. Nii siis olin järgnev aasta (ehk eelmine Estcon) kohal juba ametlikult pileti ja rinnasildiga. Jõin suures koguses viskit (ja salmiakkikossut, viina jms tuvastamatuid vedelikke), vennastusin hulga ulmikutega ning elasin üle mitmeid bizarre hetkesid näiteks Harglaga Trash'i otsingud (suutsime ta saunast laagriplatsile tulles kuidagi kuhugi ära kaotada) ja muidugi hommikune grillimine Funeral doomi saatel Tänavuaastaseks Estconiks ettevalmistumine algas juba pool aastat varem kui alustasin kõigi enda tuttavate ulmega seotud inimese sinna kohale kauplemist. Kuigi lubajaid oli alguses palju osutusid vapramateks neist Xipe ning Juurak ehk jaile, kes ka päriselt kohale ilmusid - High five! teile. Teised hüppasid viimastel hetkedel alt ära. Näiteks herr MNC ei suutnud laupäeval Viljandist karku alla ajada ning onu Kalver värvis ennastunustavalt oma maja edasi. Muide päev enne üritust jätkasime Ovega teist aastat enda traditsiooni mis seisneb selles ,et võtsime hunniku õlut ning joonistasime valmis rollimängu süzee - tegelaskujud. Minu õhutusel sai võetud seekord idee sellisest toredast Stalinlikust ulmest nagu "220 päeva tähelaevas". Ah jah pisut aitasin ka Trashi nikuraudu teha, hoidsin neid näpitsatega nimelt ääsil kinni höhö. Reede lõunapaiku asusime siis Tartust kogu kambaga Taevaskoja suunas teele. Lisaks minule ja Ovele hüppasid meie sõiduvahendi pardale veel Xipe ning Priit ja viimase sõber Aule. Hulgilaost krabasime kaasa ka hulga karastavat joogikest ning liha. Mille järel meenus esiteks mulle ,et unustasin koju Trashi särgi (kuidas selleta saab estconile minna!) ja Ovele ,et Elvas on veel täiesti täis liitrine viski (gaad dääm Ove ,et pidi see sulle meenuma). Nii tegime siis veel väikese ringi ja sõitsime tagasi (särki ma ei leidnudki ja pidin lõpuks uue ostma). Hoolimata sellest jonksust jõudsime aga ikkagi kohale kõige esimestena ning saime tükk aega veel teeotsas huilata ning mööduvatele autodele improviseeritud sildiga lehvitada kuni viimaks jõudsid kohale Hargla, Trash ning Lauri ja nende järel riburada mööda ka ülejäänud. Edasi sai hulga viskit tarbitud, jutustatud, liha pugitud, poole silmaga Vabarnamehe anime juttu jälgitud, Rein Ottiga tuliselt footonrakettide ehituse võimalikkusest arutatud ning vastu hommikut kohe peale päiksetõusu ka kotile kobitud. Kus kaua pikutada küll ei saanud. Esiteks oli Kole-Jaanus ehk Xipe kole rabeleja, muudkui vähkres mul kõrval telgis rahutult ning teiseks ilmus mõned tunnid hiljem välja Zurgutt kes panni ja kulpi kokku tagudes rahvast sööma kutsus ning une pealt ajas. Footoraketi spetsialisti avastasin muide üllatuseks keset laagriplatsi põõnamas. Päev jätkus sealtmaalt tempokalt koheselt hulga tõsiselt heade ettekannetega. Pohm taganes neid kuulates kiirelt ning elu voolas mühinal sisse tagasi. Järgnenud Larbi üle aga nuriseks veidi küll - hõigati ,et see Stalkeri teemaline. Kuid võsas ragistamise, filosofeerimise ning mutri külge seotud taskuräti loopimise asemel istusin hoopis terve tunni toas kinni koos robotiga saamata muhvigi aru mis toimub. Kadedaks ajas ,et teised kes õues müttasid tundusid vägagi hästi aega veetvat. Peale seda algas oodatud rollimäng millel pikemalt ei peatuks sest loodan ,et Ove teeb seda mingihetk enda blogis ehk ise. Mõnedeks märksõnadeks oleks superarvuti Veera, 45 brigaadi punane planetoplaan Neeva, reetlik politruk, mastrubatsiooni vastu võitlus ning Makke korraldatud totaalne läbu kus viimaks kõik tulistasid kõiki. Peale mängu meenus mulle õnnetuseks fakt ,et koos pühapäeva saabumisega algas mul sünnipäev mille tähistamist alustasin rumala peaga liitri viski sisse kaanimisega. Selle tulemusena saavutasin peatselt tõeliselt ulmelise joobeastme. Minu äraneetud viga on alati selles ,et kui normaalsed inimesed üle juues vajuvad norsates kraavi olen ma see loll kes taarub zombina ringi ja tülitab kõiki ümbritsevaid inimesi juhmi järjepidevusega. Ausalt sõbrad, väga piinlik on! Ehk lubavad Ove ja Jyrka järgmine aasta mul ise rollimängu teha ja nii püsib ehk ka mul väiksem oht alkoholismi koledale allakäigutrepile sattuda kuna vaja inimeste juhendamiseks selge püsida. Sellest õhtust on mälestused ühesõnaga lünklikud ning pilt tuli ette tagasi kui päike kõrgel ning enamus inimesi lahkunud. Priit ja Ove närud olid mind seejuures veel korralikult hambapastaga ära mäkerdanud. Värdjad! Südant rahustab pisut asjaolu ,et vähemalt ühele neist maksin kuhjaga kätte. Kokkuvõtteks tore üritus. Paljudega kellega oleks tahtnud ei jõudnud küll juttu puhuda (või siis kui seda tegin olin pehmelt vormist väljas) ja näiteks Lauriga ei saanud ma koomuskitest üldse rääkida aga no järgmine aasta parandab seda viga. Rahulolev metsavana, häid fotosid tehti muide ohtralt veel nt Kristjan-Jaak Rätsep mehistumas või kasvõi ühispilt kuid kahjuks pole autorid neid veel avalikkusega jaganud.