The Cat (1992)

Tuleb taaskord Paranoiadisko ja Trashi suunas tänusõnad öelda. Nimetatud härrad suudavad pidevalt mind mõne täiesti tundmatu kuid fantastiliselt ägeda kinopildi juurde suunata. Tõsi, alguses ei suutnud Cat mind eriti kaasa tõmmata. Esimene kolmandik läks kuidagi segaselt ja raskelt. Pilt oli visuaalselt ilus, kuid raske oli arusaada mis sehkendamine nende shoggotite, veidrate muuseumieksponaatide ja kasside ümber täpsemalt ikka käib. Kaasvaatajate nägudelt peegeldus samasugune segadus. Tekkis kahtlus, et ega Trash kavalpea pole mingitlaadi kunstifilmi veel ette sokutanud. Lükkasin seetõttu filmi pausile, võtsin interneti ette, lugesime sisututvustuse läbi ning kõik toimuv loksus peas kenasti omale kohale. Filmi uuesti käivitades oli mõnu juba kordades suurem. Visuaalne pool kasvas pealegi samuti järjest võimsamaks- ja fantaasiarikkamaks.

Vahepeale susati veel üks ehe (vanade muidug) John Woo filmide vaimus märul, kus padruneid ei loetud ning kõik võttepaigas mitmekordselt purustati. Kulminatsioonis välja lärtsatav majasuurune rögakoll oli aga eriti äge. Meenutas pealegi enda vormituses ning kosmilise algupära tõttu tugevalt mõningaid Lovecrafti Mythose koletisi. Sisse pisut campi ka seoses kosmosekülaliste universumis liikumisviisidega ja noh, mida sa hing veel oskad tahta ?

Loeme üles siis täpsema hinde andmiseks kõik plussid ja miinused. Esiteks plussid. Ulmeliin, Peategelaseks kass, vanakooli kummikoletised, pisut kitshi ja campi, märulistseenid ja suurepärane fantaasia. Pildikvaliteet oli erk ning värvirohke (asi mida tuleb praeguses ühevärvilises ja hämaras keskkonnas eraldi vähemalt kahe punktiga premeerida).

Miinusena oskan esile tuua vaid esiti raskusi toimuvast läbi hammustamisega,
aga selle parandamiseks soovitan imdb kirjelduse läbi lugeda ja mitte tormata
esimese videoklipi peale filmi endale hankima nagu mina tegin.

Ah selle unustasin mainida, et Story of Ricki autor rezisööriks, äge mees
tundub, peab talt veel asju vaatama.

Soovitan! 9/10