Fashion House of Death (1964) Sei donne per l'assassino

Esimene giallo siis Mario Bavalt vaadatud. Hakkas juba tekkima kahtlus ,et kas mees sellist kuulsat Itaaliale omast filmizanrit üldse proovinud sest temalt siiani vaadatud filmid on olnud rohkem põnevikud või horrorid (isegi üks ulme lipsas sisse). Pikemalt sisul peatuda pole arvatavasti tarvidust. Tegemist on igati klassikalise "kollase" filmiga kus on majatäis noori naisterahvaid ja maskis mõrvar kes neid küüniskäega ükshaaval tapab. Pinget kasvatatakse seejuures päris mõnusalt kuid kahjuks valmistas lõpp pettumuse mis oli kuidagi nõrk ega õigustanud tekitatud ootusi. Peale neid filmi käigus tehtud vihjeid oleks midagi kraadi kangemat sündmuste pööret oodanud. Tea ikka kust see itaallaste viha nende naiste vastu ikka tuleb ? kunagi arvasin selle olevat vaid Argentole omase veidruse kuid üha rohkem hakkab tunduma ,et tegemist tervele rahvale iseloomuliku asjaga. Huvitav kas siin võib mingit rolli mängida asjaolu ,et nende ühiskonnas on näiteks perekond ja eriti ema väga olulisel kohal ? Muide kui juba Argento jutuks tuli siis tema filmidega võrreldes on tapmised märksa vähem verisemad ja kuigi üks veenilõikamine ja tulise ahjuga piinamine on sisse pistetud peavad goresõbrad pettuma. Eks siin mängib rolli ka aastaarv mis on selliste asjade näitamiseks liiga varajane. Ja ega muusikataust aita ka filmi õudsemaks muutumisele kaasa - tegemist on küll väga mõnusa 60nendate soundtrackiga kuid atmosfäär mida see loob on minu arust pigem müstiline ja tsill kui pahaendeline. Film on üles võetud Technicolor'i tehnikal - ühel mu armastatuimal ning konkurentsitult mõnusamal värvilise filmi süsteemil mille inimkond on suutnud leiutada. Ja millele iseloomulikest kontrastsetest, erksatest ning soojadest toonidest suudab Bava tervet patareid värvilisi prozektoreid appi võttes veel viimase välja pigistada. Natuke meenuvad siinjuures Argento "Kolme õe" triloogia kaks esimest filmi kus ka sarnaseid lahendusi kasutatud. Ainult selle vahega ,et Bava keerab vinti kõvasti rohkem üle. Näiteks vahetuvad tal samas kaadris isegi seinte, lagede jms värvid. Ehk siis visuaalne pool on täielikult stiilne silmakomm. Vaadake kasvõi neid allolevaid pilte kui ei usu. 8/10 Filmi huumoripoole eest hoolitsevad peamiselt politseinikud. Näiteks lasevad nad üks stseen ohvri nina alt minema tassida ja üldiselt ei saanud nad arvatavasti lõpuni aru mis täpselt viimaks juhtuks. Pildil läks jälle neil üks hea plaan natuke nihu.. Mõrvar meenutas natuke ühe hiljutise koomiksifilmi kangelast