Fascination (1979)

Vaatasin nädalavahetusel kaheksa filmi. Kuna tööjuures kiired ajad ning nädalasees veel üks filmivaatamine ees ning nädalalõpp Blondiga plaan kaks päeva maratoni teha siis tuleb nüüd kiirelt hulk säästupostutis pigistada, muidu on suht tõenäoline ,et kirjutamata neist jääbki. Igaljuhul vabandan lugejate ees kui kvaliteet pisut kehvem ja tekst vähem sisukam edaspidi olema kipub. Jean Rollin'i nime oleks nagu kuskilt kuulnud aga võin ka eksida ning ega midagi rohkemat temast ei tea. Filmi enda avastasin rodendronite blogi lugedes (või siis pigem kena pildimaterjali vaadates). Lugu on ühest härrasmehest röövlist, kes eelmise sajandi algul tungib maalilises maakolkas, keset järve asuvasse kaunisse lossi. Endal kaenlas kirs kuldmüntidega ja kannul ebasõbralikud kaasosalised. Igaljuhul võtavad teda lossis vastu kaks kaunist neiut kes üritavad iga võimalust (peamiselt seksi) kasutades meelitada võõrast jääma lossi kuni hämaruse saabumiseni mil saabuvad teised peokülalised. Filmis on erootikat rohkem kui horrorit, mitte ,et ma ja Mart muidugi nuriseksime. Kenasid napis riides neide, vikatite ja nugadega salapärases ning stiilses lossis ringijooksmas oli samuti päris kena vaadata, hehe. Spoiler: Vahel mind häirib ,et lõppkokkuvõtteks midagi väga maagilist filmis polnudki. Selle filmi puhul aga mitte. Eks see oli juba ka varakult selgeks tehtud ,et kamp kõrgemast soost verehimulisi neiusid lihtsalt tegid igavusest enda väikest verejoojate klubi ja mingeid keskööl monstrumiks muutumist arvatavsti ei tule. Spoleri lõpp. Aeglase tegevusega kuid silmailu pakkuv film, just täpselt parajalt pikk ka, et mitte igavaks muutuda. Igaljuhul mulle meeldis, aga samas midagi meeletult erilist ka just polnud. Selline ülikond kuluks endalegi ära. 7/10