Polnud ennem Mirrori vaatamist midagi netist sellekohta lugenud ega isegi trailerit piilunud, ühesõnaga suhteliselt huupi vaatamine. Filmi algas igaljuhul paljutõotavalt valvuri peeglitaguse ensetapuga. Meenusid Fulci filmid kus ka kohe esimese viie minuti jooksul keegi jääb peast ilma või lastakse tal soolikad välja (Fulci muide mulle üldiselt meeldib) nii ,et tundus üsnagi lubav. Järgnevalt tulid aga vaid mõned põlenud kummitus/kummi laibad ja pisut cgi tuld mis rikkus tuju ära. Arusaamatu oli ka peategelse peas toimuv kui ta pidi end täis ehmatama peeglil olevate näpujälgede peale samas kui ukseavas kahtlased tõmblevad jäsemed tekitasid mehes vaid ebatervet uudishimu.
Kirjeldatud alguse järel kartsin juba hullemat aga mu üllatuseks järgnes sellele isegi päris hea müstiline põnevik kus peategelane uuris-avastas vana maja saladust. Kahjuks vajus see küll lõpus ära ja asendus primitiivse märuliga. Ühelpoolt peeglis kinni oleva pahareti mõte oli huvitav kuid resisöör tundus olevat justkui liiga tüüpilise horrori raamides kinni julgemata kordagi tuttavalt rajalt kõrvale uidata. Aegajalt süttiv Originaalsuse säde kustutati koheselt nätskete klisheede kuhja sellele otsaviskamisega. Tubli pluss vähemalt selle eest ,et lõppu pisut teistmoodi tehti kui oleks oodanud. Kuigi ka selline twist on minuarust pigem juba klisheelikuks muutunud, olen sarnast ideed (siiski mitte küll täpselt sama) ka varasemalt mõned korda kohanud. Vähemalt parem kui kangelase lihtsalt perejuurde saabumine ning lõpus üks suur soe pisaratest märg kallistus.
Kokkuvõtteks siiski, kuigi oli vaadatav ja isegi kohati pingeline, suhteliselt kespärane vaatamine.
Parem kui päris mitmed teised horrori-käkid kuid lõpuks ikkagi ei midagi erilist. Kahetsen ,et ei teinud seekord kodutööd hoolsamalt ning ei viitsinud eelnevalt lugeda mida kaasblogijad
13-street,
forza ja
fletchu sellest kirjutanud. Arvatavasti oleks siis hoopis vaadanud antud filmi
Korea originaali, millest tegi
KazumiHarakiri juba mõni aeg tagasi juttu, kuna enamasti ma selliseid uusversioone väldin. Jäin ühtlasi praegu mõtlema selleüle ,et mis värk on Ameerikas euroopa-aasia filmide üks ühele ümbertegemisele? Olen neid usa versioone näinud ohtralt, alates näiteks filmist Pikk blond mees must king jalas ning lõpetades kõikvõimalike keskpärast horroritega nagu ka antud lugu. Huvitav kas jänki lihtsalt ei kannata aasia rahvast-kultuuri ,et peab ameerika näitlejatega kõik ülelaskma ja popkorni huvilised noorukid ei läheks kinno vaatama mingit prantslaste kunstfilmi tundmatu peaosalisega. Aga kui selle peaosas on Will Smith siis miks ka mitte, eriti kui veel mingi peerunali tehakse. Ringi uusversioonis oli ka ikka suht tuntud nimi mängima pandud. Aga selliseljuhul, mis värk on keskpärase aasia horroriga kus on need peerunaljad ka olemas ja milliseid tehakse vähemtundu näitlejatega ? Verd pannakse lihtsalt vähem ja ümbrus kodusem ? või oli käesoleva filmiga tegemist puhtalt rahapigistamise eesmärgil tehtud teosega? Kokkulepe kohaliku kompaniiga ,et nemad riisuvad koort piimalt oma kodumaal aga ameeriklased endajuures. Teineteise turgu ei solgita ja
korealased saavad väikese obroki veel lisaks? Sidrunist viimane tilk välja väänata? Siis ei imesta ,et see film oli nagu oli. Igaljuhul Väga veider süsteem seal jänkimaal, väga veider. Horrorisõpradele soovitaks üldiselt vältida ja vanade majade teemal pigem hoopis näiteks
Changeling (1979) vaadata.
Vereanni ja tütarlapse lõua eemaldamise stseeni kiidaks samuti nagu teisedki kirjutajad.
j
5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar