Kolmas aasta

Metsvana blogi sai äsja kolmeaastaseks. Ühest veidi napsuse peaga tekkinud ideest on kasvanud ootamatult välja ohtralt aega neelav hobi koos uute sõprade, filmiõhtute jm selle juurde kuuluvaga.

Kolm aastat on blogiaastates üsna korralik number. Selle ajaga on jõudnud terved põlvkonnad noori blogisid sündida, särada ja surra. Paljud tolleaegsed lahedad ja inspireerivad filmiblogid on aga jäänud tolmu koguma.

Tõsi, eks minugi postide esinemissagedus on aegade jooksul alla käinud. Kui nt 2008ndal tuli aastas 200 posti ära, siis 2009ndal juba 180 ning selle aasta saak tundub veelgi nirum olevat. Samas soovi lõpetada veel pole. Blogi on hea, koht kuhu enda ülekeevaid (filmi)muljeid ja emotsioone maha laadida. Lisaks aitab blogi kaootiliselt peas ringituiskavaid mõtteid korrastada ning taustainfot otsides komistab sageli mõnele põnevale faktile või teisele huvipakkuvale kinopildile. Pealegi - mida videvikutunnil ikka targemat teha kui kirjutada.

Olulisematest selle aasta saavutustest sai Ovega asutatud raamatublogi Trükiveakurat ja Onu Kalveriga korraldatud teine filmiblogijate kokkutulek (ehk BöFPöF). Nagu filmiblogimise pioneer Nuxx ütles - kui juba teine peetud, siis ka traditsioon sündinud, mis tõenäoliselt jääb pikemalt kestma.

Saasta ja ahvi sõpradele teadmiseks, et vana roti silmanägemine on veel kehvemaks jäänud, kuid muidu on ta täitsa kõbus ja topiseks vara teha. Susside ja ajalehe ettekandmise ning telekanalite vahetamisega saab näriline endiselt suurepäraselt hakkama. Gorilla on aga õppinud lisaks filmidele ka koomikseid hankima. Juhtus ühel õhtul selline lugu, et murdis rumal loom Trashi asemel sisse hoopis Lauri poole, vaatas mingid värvilisi latakad riiulis ja loopis kotti kokku. Keldris hakkan mina siis saaki uurima ja plaatide asemel hoopis pilte täis inglismannide keeles raamatud. Alguses tundus pisut harjumatu lugeda, aga nüüd on sedavõrd meeldima hakanud, et pean tõenöoliselt ahvile metsast suurema malaka saagima ning saatma ta ka Opsi ja Robi uste taha lisalugemist hankima.

Peaaegu oleks unustanud. Lisaks neile loomadele elutseb mu pool nüüd ka BöFPöFi kiisu Adolfiine. Kass on hetkel veel väike ja vaatab ainult Miyazaki multifilme, aga muidu terane. Ühel päeval saab temast veel mu parem käsi, kes hakkab juhtima kõiki suuremaid filmisõprade videoteekide pihta suunatud röövretki.

Kasutaks lõpetuseks võimalust ja loeks üles aasta parimad filmid.

Parim fantaasiafilm: She (1935)
Parim komöödia: To be or not to be (1942)
Parim must huumor: The story of Ricky (1991)
Parim sõjafilm: Battle of Neretva (1969)
Parim eepiline camp sõjafilm: Fall of Berlin (1949)
Parimad eriefektid: Dream come true (1963)
Parim western: Companeros (1970)
Parim camp: Starcrash (1978
Parim giallo: Psychic (1977)

Aasta parim film kõigis nimetatud kategooriates loomulikult Machete