To Be or Not to Be (1942)

Lubinski, Kubinski...
Lominski, Rozanski and Poznanski.
Me oleme Varssavis, Poola pealinnas. On august, 1939.
Euroopas valitseb endiselt rahu. Varssavis on elu hetkel täitsa tavaline.
Kuid äkitselt paistab midagi olevat juhtunud.
Kas poolakad näevad kummitust?

Miks see auto järsult pidurdas?

Kõik jõllitavad ühte suunda.
Inimesed tunduvad ehmunud, isegi hirmunud. Mõned pahviks löödud.
Võib see olla tõsi? See peab olema. Ei mingit kahtlust.
Mees väikeste vuntsidega.
Adolf Hitler.
Adolf Hitler Varssavis, mil mõlema riigi vahel valitseb endiselt rahu.
Ja täiesti üksinda? Ta ei lase end häirida elevusest, mida ta tekitab.
On see võimalik, et ta on huvitatud Mr. Maslowski delikatessidest?
See on võimatu! Ta on taimetoitlane. Ning ometi ei järgi ta alati oma dieeti.
Mõnikord neelab ta terveid riike. Tahab ta ka Poola ära süüa?
Siiski, kuidas ta siia sattus? Mis juhtus?
See kõik sai alguse Berliinis, Gestaapo peakorteris.

Sellise intrigeeriva stseeniga algab üks viimase aja paremaid komöödiaid, mida olen juhtunud nägema. Tegemist on nutika sõjaaegse situatsioonikomöödiaga, kus ohtralt ka sõna- ja karakterikoomikat. Valdav enamus nalju on meisterlikult üles ehitatud ühele vanimale huumori põhielemendile ehk kordusele, milles ühte ja sama tuttavat repliiki asetatakse uutesse ning absurdsetesse hetkedesse. Pedaal on alguses kogu aeg põhjas ning sekka visatakse üle stseeni absurdselt ootamatuid pöördeid. Kuskil keskpaigas võetakse küll korraks veidi hoogu maha, tõmmatakse veidi hinge ja lükatakse peale paar propagandamaigulist lõiku ning tehakse sutsu spioonipõnevikku, kuid siis lajatatakse veelgi valusamalt huumoriga edasi, nii et suurest naermisest löövad pisted neerudesse ja tilk ähvardab kohe püksi tulla.

Näitlejatööd võib ka ainult kiia, Jack Benny ja Carole Lombard moodustavad hästi kokku sobiva paari. Kole kahju, et Carole suri lennuõnnetuses vahetult pärast filmi valmimist. Mustvalge pilt on üllatavalt terav, kaameratöö kindel ja täpselt mõõdetud. Ei arvaks nende kahe alusel sugugi, et tegemist on sedavõrd vana filmiga. Pigem liigitaks ta kuhugi viiekümnendate kanti, ehk vaid ülalmainitud propagandastseen oma stiililt natuke reedab, et tegemist on vanema filmiga, kui esmapilgul paistab. Nagu ka koht, kus Poola esinäitleja koomiliselt ümber lenduri voodi hiilib, mis meenutas mulle kangesti iidvanu Walt Disney multikaid.

Kuigi ma internetist sellekohast otsest ülestunnistust ei leidnud, paistab tegemist olevat ühe Mel Brooksi lemmikfilmiga. "Olla või mitte olla"-stiil meenutab päris tugevalt mõningaid ta parimaid töid, lisaks on Brooks teinud sellest 1983. aastal uusversiooni. Tuleb tollele  mingil hetkel puhkuse ajal pilk peale visata. 10/10

Režisööriks olnud Ernst Lubitschi elust ja filmidest leiab harivat lisalugemist põffi lehelt. Head lugejad võivad aga kasutada allpool asuvat kommenteerimise masinavärki ning veel sarnaseid pärleid soovitada.

Hail myself!

Concentration Camp Ehrhardt