Lõuna-Ameerika džunglitesse peitu pugenud Dr. Josef Mengele kutsub ootamatult kokku hulga elusolevaid tippnatse ning mõned neonatside liidrid ja annab neile ülesandeks tappa kahe aasta jooksul üle maailma 94 näiliselt suvalist üle 65-aastast meest. Asja hakkab uurima vana natsikütt Ezra Lieberman, kes hakkab tasapisi taipama, et mõrvad on vaid pisike osake suurest ja palju aastaid väldanud plaanist, millega Mengele loodab luua neljanda Reichi.
Pean kohe esimesena tunnistama, et mulle meeldis vägagi Mengele tegelaskuju. Gregory Peck on loonud päris usutava ja moodsa maailmavallutuslike plaanidega hullu teadlase, kes mõjub kui sahmakas värsket õhku kõigi nende kopitanud Frankensteini koopiate sekka, kes koos küürakate abilistega oma tohletanud lossides roboteid, surmakiiri ja muud sarnast kokku klopsivad.
Plaan, mida ta haudus, oli samuti väga ekstravagantne, hoolimata sellest, et ma suutsin selle püändi juba üsna alguses ära aimata ja et see poleks tõenäoliselt kunagi töötanud. Spoiler-spoiler!!! Isad isadeks, kuid neid Hitlerit mõjutanud tegureid oli veel terve müriaad. Kuidas lootis Mengele näiteks lahendada olukorra, kui noor Adolf otsustab hoopis kommunistidega liituda? Ja kas ta kavatses saata kümne aasta pärast kellegi kõigilt neilt üht muna maha lõikama? Ma ise pakun, et 80% neist oleksid muutunud töötuteks tigedateks kunstnikeks ja ülejäänud rahvusvaheliselt tuntud sarimõrvariteks. Originaalne Hitler omas lisaks ebameeldivatele iseloomuomadustele ka õnne olla õigel ajal õiges kohas (spoileri lõpp).
Punkt juurde ka selle eest, et kogu natsiteema polnud ülemäära häirivalt must-valge või moraalitsev. Vanad fashistid osutusid rahulikeks vanameesteks, kes tahtsid vaikselt vanaduspäevi mööda saata ja ütlesid seetõttu viimaks Mengelist lahti, ning kõige fanaatilisemateks maniakkideks osutusid hoopis noored juudi poisid. Igal juhul poleks arvanudki, et mulle võib meeldida film, mille sisuks on see, kuidas üks Wiesenthali käsilane ajab taga sõjakurjategijaid. Hüva pingeline põnevik koos viisakalt lavastatud kulminatsiooniga.
8/10
Muide filmi algallikaks olev Ira Levini
raamat on ilmunud ka eestikeeles.
Huvitav, miks Mengele sai rääkida puhast Ameerika inglise keelt, kuid vanamehenäss pidi mingit kohutavalt segast aktsenti punnitama?
Mida paganat see kihvadest kee pidi huvitav sümboliseerima?
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar