Sisu: kesk Mehiko Revolutsiooni kuumimat perioodi üritavad Rootsi relvaärikas Pingviin - Yodlaf Peterson (Franco Nero) ja kiiret karjääri teinud peldikupuhastaja ohmuvõitu poeg El Vasco saada kätte riigi suurimad rikkused, mis lukustatud ühte murdmatusse seiffi. Selle kombinatsiooni teab aga ainult kommunistliku liikumise juht – patsifistlik loodusuurijast professor Xantos, kes parajasti Ameerikas ahnete naftaärikate käes vangis. Lisaks on sündmustesse kaasatud veel kaunis naisrevolutsionäär, Jack Palance mängitud tehiskäega kurjategija, blond lõbunaine ja tohututes kogustes Mehiko kahuriliha.
Filmis on osatud väga hästi siduda nutikas camp komöödia tempoka märuli ja hoogse ning fantaasiarikka sisuga. Naljad on mõnusad ega kisu jantlikuks või punnitatuks. Pingviini ja Vasco vägikaikavedu meenutas tugevalt Good bad and ugly'i tegelaste vahelist. Franco Nero saab seegi film, nagu ka postrilt näha, kuulipildujaga ohtralt suurte kaabudega mehi tappa. Lõpp oli aga oma absurdsuses võrdväärne suisa mõne Vene easterniga. Sellist püänti võib tavaliselt näha pigem mõnes “Valgus koordis” laadses filmis, mitte ühes spagetiwesternis. Tea kas tõesti avaldab asjaolu, et Itaalias on kommunistlik partei alati olulisel kohal olnud sedavõrd tugevat mõju ?
Kokkuvõtteks: Companeros on mu uus lemmikwestern, mis igati võrdne Good Bad and Ugly või Djangoga. Filmi headusest räägib küllap ka fakt, et olen seda vaadanud käesoleva kuu jooksul juba kaks korda ning süzee ja naljad olid teisel vaatamiskorral sama vinged. Ka kaasvaatajad -Ove, Priit ja Kaitu - võtsid teose väga soojalt vastu. Igaljuhul soovitan! Ah jaa, muusikataust võib kergelt kummitama jääda, poole filmi pealt ümisesid isegi Ove ja Priit seda kaasa, Morricone ju ikkagi ka.
9/10
Loodusesõbrast rahvaste isa
Kuulipildujaga munk - väga badass
7 kommentaari:
Ma ütlen, kõva film.
Esimene kord kui vaatasin, veel koonerdasin ja see hinne 8 on ikka sobimatult vähe.
See on ju vaata, et parem nii djangost kui good, bad & uglyst.
See film suisa defineerib makaroniwesterni zanri, kvaliteetne stiilipuhas näide milline üks sinna liigituv teos olema peab.Tänud sulle hüva filmisoovituse eest!
Professor oli patsifist, mitte kommunist.
Minuarust oli ta mõlemat, või vähemalt jättis pidevalt sellise mulje enda ülesastumistega stiilis, rahvale kuuluvat naftat me ei jaga jms, ja siis veel otsa see lõpp ning seifi sisu.
Minu arust oli ta samuti patsifistist kommunistliku liikumise juht... Aga mina olin sigakaine, mistõttu minu arvamus ei loe...
Ega enamuse vastu ikka ei saa. Lepime siis kokku, et kommunist. Aga muidu on äge film, jah. Mul on see probleem et ma kipun kõiki spagettivesterne "The good, the bad and the ugly" järgi hindama ja otse loomulikult ei pääse ükski lähedale, kuna see on lihtsalt maailma parim film. Companeros ei ole kah päris nii hea aga palju puudu ei jää. Siin nii eepilisi tegelasi ei ole, aga hea on siin see, et algusest lõpuni on aur peal, ilma tühikäiguta.
Postita kommentaar