Järjekordne põnev skänn Jailelt, ei suutnud taas vastu panna ning otsustasin teksti ka blogisse riputada. Pärineb see 1996 aasta Nooruse teisest numbrist ja autoriks Alar Niineväli. Kuna seekord oli artikli juures ka nimi, mitte vaid pseudonüüm nagu Sandmanil, siis tahtsin autorilt isegi viisakalt luba küsida, kuid kahjuks ei suutnud ta emaili netist leida. Igaljuhul kui midagi ei sobi võib sellest lahkelt minu profiilis olevale meiliaadressile teada anda :)
"Erootiline koomiks on tõenäoliselt Eesti publiku jaoks üsna tundmatu mõiste. Kindlasti pole teadvustatudki, et selles valdkonnas on võimalik mõjusat jälge jätta. Tegelikult on erootilise koomiksi võimalused palju laiemad kui filmil. Koomiksis võib paigutada tegevuse miljööse, mis filmis nõuaks kõige kõrgemat sorti eelarvet. Koomiks võimaldab fantaseerida nii julgeid ja veidraid seksuaalakte, et filmis läheks see jällegi liiga kalliks või oleks raske sobivaid näitlejaid leida. Äärmiselt populaarne on erootiline koomiks Jaapani manga- kultuuris. Kuna kõik pole kuld, mis hiilgab ning sedasorti kraam on ka üsna kallis, siis tasuks enne ostmist eelinfot omada. Pettuda ei tule siis kui Sul õnnestub kusagilt leida nime "Kondom" taha varjuva kunstniku (või kunstnike?) töid. Mina leidsin oma "Kondom'i", mis kannab nime, "Bondage Fairies" päris Helsingi keskuses (Kalevankatu 40) asuvast, väikesest kuid rikkaliku valikuga koomiksikauplusest Fennica Comics, kus leidus ka Jaapani animafilme, sci- fi kirjandust ja kummalisi filmiajakirju nagu näiteks Screem Queens. Nüüd aga tagasi "Bondage Fairiesi" juurde. Kindlasti on antud teos paljude inimeste arvates porno. Kõik oleneb suhtumisest ja vaadetest. Genitaalide demonstreerimine ei tee teosest veel pornot. Minu jaoks tähendab porno idiootliku lugu ja küündimatut teostust. "Bondage Fairies" ei ole aga mingil juhul nürimeelne in & out- kama. Pigem on tegemist suurepärase fantaasiaga ning kütkestava animatsiooniga loodud pikantse muinaslooga, mis purskab musta huumorit, eriti friiki seksi ning kohati lausa uskumatuid vorme võtvat vägivalda. Muinasloo peategelane on väike ujedavõitu blond haldjaneiu Pfil, kes koos oma sõbranna ja seksuaalpart- neri Pamilaga peab metsas jäljeküti ametit. Pfil on nii häbelik ja ametis roheline, et ilma Pamilata ta veel toime ei tule. Siis peab aga Pamila kolmepäevast tööülesannet täitma lendama ning Pfil saab oma esimese iseseisva ülesande. Ta peab üles leidma mrs. Põdrapõrnika kadumaläinud abikaasa. Jäljed viivad seksika jäljeküti ühe puu juurte vahele peituva hald-jamajani. Seal elavad kolm õde- OÜga, Marcia ja Uina, kellele meeldib igasugu vägivaldseid ning alistavaid sex- mänge mängida. See on tõeliseslt friik sadomaso-maailm, mis Pfilile selle puu alt avaneb. Lisaks sellele, et kolm õekest on loomu poolest julmad olevused kannavad nad Pfili vastu erilist vimma, kuna ka nemad kandideerisid jäljeküti ametikohale. Nad ei saanud testides läbi ning on nüüd hingepõhjani riivatud, et mingisugust nohikut peeti nendest paremaks. Pfil uimastatakse ning toibudes avastab ta end aheldatuna kummalisest ruumist. Oma suureks õuduseks märkab ta eemal, nõeltega posti külge kinnitatud surmaagoonias vaevlevat mr. Põdrapõrnikat. Järgnevalt alustavad õed Phili kallal kummalist seksuaalse sisuga piinamiste seeriat. Tal tuleb harrastada seksi vihmaussi, kõrvahargi, tigude ja muude taoliste tegelastega. Tähtsat rolli mängib loos ka õdede ori Masopic, kes on purustanud näo ja tiibadega meeshaldjas. Samal ajal kui Pfil kogeb oma senise elu raskeimat katsumust veedab aga Pamila enam kui vallatult aega oma nahkhiirest sõbraga. Loo lõpuks jooksevad kõik harud kokku, et purskuda ultravägivallana. Lendab nii küljest ära raiutud jäsemeid kui ka intiimsemaid elundeid. Kokkuvõtlikult öeldes, üks särtsakas aduks only seksimuinasjutt. Koomiksi "Bodage Fairies" päritolu kohta leidub albumi tagant veel selline info, et lugu ilmus esmakordselt ajakirja "Lemon Kids" comic strip-ina 1990. aasta juulist kuni 1991. aasta aprillini nime all "Insect Hunter""
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar