Sisul pikemalt peatuda ei näe vajadust. Keskendutakse seal peamiselt ühe kuiva seaduse aegse Tony nimelie gängsteri verisele karjäärile ja julmale valitsusajale.
Mis siis teeb selle vana filmi mõnusaks. Esiteks teadmine ,et see on tehtud gängsteritest mitte tagantjärgi nagu paljud teised sarnased vaid samal kümnendil. Et vähemalt kui tegevus on ülemängitud või dramatiseeritud siis keskkond on enamvähem ehe. Teiseks üllatav tegevusrohkus. Arvestades valmimisaastat on tempo ikka kiire ja päris suure osa filmist täidavad tagaajamised, mõrvad ja pikad tulevahetused. Tapmisi muidugi lähedalt ei näidata ja toimuv antakse edasi varjude abil. Kolmandaks kohatine päris hea huumor. Peamiselt Tony roppjuhmi sekretäriga seoses või kui Tony justkui pool kogemata kuulipilduja avastab ning sellisest hämmastavast masinast hullupööra vaimustusse satub.
Huvitava faktina tuleb ka ära märkida ,et Tony prototüübiks olevat Al Capone isiklikult. Mina Al'i elulooga kursis pole nii ,et ei oska kommenteerida. Oma lõpu leidis viimane küll hoopis teistmoodi ja märksa vähem dramaatilise (st suri süüfilisse). Wikipedia järgi olevat ta igaljuhul filmi vastu elavat huvi küll üles näidanud ja saatnud isegi mõned enda mehed stsenaristi juurde kindlaks tegema kui palju seal ikkagi teda mainitakse. Lõppkokkuvõtteks olevat vana gängster siiski filmiga väga rahule jäänud ja omanud sellest ka isiklikku koopiat.
Karismaatilistest isikutest kes filmiga seotud tuleks veel ära märkida ,et selle produtsendiks on maailmakuulus miljonäär, lendur ja skisofreenik Howard Hughes ning lisaks lööb ühes väiksemas rollis kaasa Boris Karloff. Oma häbiks tuleb tunnistada ,et mina teda ära ei tundnud.
Hoolimata sellest ,et Tony'st on tehtud filmis ikka täielik siga ja mõrtsukas, kes kaheldava väärtusega inimlikke tundeid näitab üles vaid suhtes õega (täpsemalt tema pärast hüsteeriliselt muretsedes ja peigmeestel nägu üles lüües või maha lastes) leidsid Ameerika võimud peale filmi valmimist ikkagi ,et lihtsale jänkile on vajalik ekraanil toimuva kohta täpsemat seletust. Äkki ta ikka ei saa aru ,et ekraanil toimuv on kuidagi morlaalselt vale võin nii. Seetõttu lisati hiljem filmi algusesse mitu suurt palakat tekstiga ,et gängsterlus on paha ja kutsuti üles astuma sellega võitlusse. Filmi traagiline-kangelaslik lõpp asendati aga kohtuprotsessiga kus kohtunik veel lisaks värvikalt kirjeldab milline jätis mees ikka on. Vaatasin ise mõlemad lõpplahendused ära ja kuna tulemus oli kokkuvõtteks neil sama siis eelistan loomulikult seda kus puudub ilge moraalilasu ja näpuga vehkimine.
7/10
St. Valentine's Day , S-M-C Cartage Company, Chicago, 1929. Foto reaalselt toimunust. Filmis oli nimetatud koht ka olemas kuid märksa vähem verisem.
Ka filmis toimus üks mõrv keeglisaalis. Käesolev foto, mis pärit siit
lehelt, on aga siiski märksa hilisem. "Machine Gun" Jack McGurn, Chicago Bowling Alley, 1936
Postitused
Sisul pikemalt peatuda ei näe vajadust. Keskendutakse seal peamiselt ühe kuiva seaduse aegse Tony nimelie gängsteri verisele karjäärile ja julmale valitsusajale.
Mis siis teeb selle vana filmi mõnusaks. Esiteks teadmine ,et see on tehtud gängsteritest mitte tagantjärgi nagu paljud teised sarnased vaid samal kümnendil. Et vähemalt kui tegevus on ülemängitud või dramatiseeritud siis keskkond on enamvähem ehe. Teiseks üllatav tegevusrohkus. Arvestades valmimisaastat on tempo ikka kiire ja päris suure osa filmist täidavad tagaajamised, mõrvad ja pikad tulevahetused. Tapmisi muidugi lähedalt ei näidata ja toimuv antakse edasi varjude abil. Kolmandaks kohatine päris hea huumor. Peamiselt Tony roppjuhmi sekretäriga seoses või kui Tony justkui pool kogemata kuulipilduja avastab ning sellisest hämmastavast masinast hullupööra vaimustusse satub.
Huvitava faktina tuleb ka ära märkida ,et Tony prototüübiks olevat Al Capone isiklikult. Mina Al'i elulooga kursis pole nii ,et ei oska kommenteerida. Oma lõpu leidis viimane küll hoopis teistmoodi ja märksa vähem dramaatilise (st suri süüfilisse). Wikipedia järgi olevat ta igaljuhul filmi vastu elavat huvi küll üles näidanud ja saatnud isegi mõned enda mehed stsenaristi juurde kindlaks tegema kui palju seal ikkagi teda mainitakse. Lõppkokkuvõtteks olevat vana gängster siiski filmiga väga rahule jäänud ja omanud sellest ka isiklikku koopiat.
Karismaatilistest isikutest kes filmiga seotud tuleks veel ära märkida ,et selle produtsendiks on maailmakuulus miljonäär, lendur ja skisofreenik Howard Hughes ning lisaks lööb ühes väiksemas rollis kaasa Boris Karloff. Oma häbiks tuleb tunnistada ,et mina teda ära ei tundnud.
Hoolimata sellest ,et Tony'st on tehtud filmis ikka täielik siga ja mõrtsukas, kes kaheldava väärtusega inimlikke tundeid näitab üles vaid suhtes õega (täpsemalt tema pärast hüsteeriliselt muretsedes ja peigmeestel nägu üles lüües või maha lastes) leidsid Ameerika võimud peale filmi valmimist ikkagi ,et lihtsale jänkile on vajalik ekraanil toimuva kohta täpsemat seletust. Äkki ta ikka ei saa aru ,et ekraanil toimuv on kuidagi morlaalselt vale võin nii. Seetõttu lisati hiljem filmi algusesse mitu suurt palakat tekstiga ,et gängsterlus on paha ja kutsuti üles astuma sellega võitlusse. Filmi traagiline-kangelaslik lõpp asendati aga kohtuprotsessiga kus kohtunik veel lisaks värvikalt kirjeldab milline jätis mees ikka on. Vaatasin ise mõlemad lõpplahendused ära ja kuna tulemus oli kokkuvõtteks neil sama siis eelistan loomulikult seda kus puudub ilge moraalilasu ja näpuga vehkimine. 7/10
St. Valentine's Day , S-M-C Cartage Company, Chicago, 1929. Foto reaalselt toimunust. Filmis oli nimetatud koht ka olemas kuid märksa vähem verisem.
Ka filmis toimus üks mõrv keeglisaalis. Käesolev foto, mis pärit siit lehelt, on aga siiski märksa hilisem. "Machine Gun" Jack McGurn, Chicago Bowling Alley, 1936
2 kommentaari:
Karloffi siis ära ei tundnud. Sul postituses alt lugedes neljas pilt.
Vaadates ei tundnud, hiljem pilte uurides sain aru :)
Postita kommentaar