teisipäev, 13. oktoober 2009

White Sun of the Desert (1970)

Pühapäeva õhtu poole kütsin enda Karlova katusekorteri soojaks, panin supipaja tulele, Tõmmu Hiiud külma ning kutsusin Jaanuse ning Annika külla filme vaatama. Esimesena pani Xipe mängima “Naked lunchi”, mis oli väga hea film, aga praegu sellest kirjutada ei viitsi. Pigem jutustaks teisest, minu valitud filmist "Ergav kõrbepäike". Tegin seda vaatama hakates nalja, et naistele (st Annikale) on törts vene easterni peale Cronenbergi kui sahmakas värsket õhku, aga üllatuseks leidsin isegi, et üks mõnus koomiline Vene film on unisel pühapäeva õhtul märksa sobivam kui hullumeelse kirjaniku läbielamised happetripi ajal. Sisu: Kuskil Turkmeenias jalutab mööda kõrbet punaarmee sõdur Sukhov ja unistab kodus olevast koledast naisest ning üritab pahandustest hoiduda. Viimased leiavad ta aga sellest hoolimata üles ja peale väikest vastupunnimist tuleb mehel hakata hoolitsema kohaliku muhhikunni Abdulla haaremi eest. Nii seabki Sukhov end koos noore punaarmeelase Petrukhaga ühte pooleldi väljasurnud asulasse sisse ja jääb naiste endise abikaasa röövlijõuku ja Vene abivägesid ootama. Tegemist on tugevalt mõnd Itaalia spagetiwesterni meenutava filmiga. Tuttavad elemendid nagu kõrb, vaikne relvakangelane, bandiidid, sõbralik kohalik jms olid kenasti olemas. Minu arust oli isegi taustaks mängitav melanhoolne balalaikaviis väga makaronikaid meenutav. Lisaks oli "Kõrbepäikeses" üllatavalt palju komöödiaelemente. Näiteks, kuidas Sukhov sapöörilabidalt õiget aega vaatab või naiste eneseteadvust üritab tõsta ja neile seletab, et õige oleks ikka üks naine mehe kohta, ise salamisi kodumaal haaremi pidamisest unistades. Kuidas Petrukhaga koos Vereschaginiga viina viskab ja kuidas viimane ühe granaate lunima tulnud asjapulga aknast välja viskab, peale mida lõhkeainete huviline teatas, et olidki vale marki pommid jne. Positiivne on ka see ,et punapropagandat leidus minimaalselt. Vahepeal küll mainitakse kodumaad ning võitlusi, kuid see oli rohkem lõbus kui häiriv. Muide, vene kosmonautidel olla traditsioon enne orbiidile lendamist seda filmi vaadata. Ei oska öelda küll, kuidas see kosmosereis nüüd selle kodusõjast jutustava filmiga seotud on. Bandiite ega haaremeid ju orbiidil tavaliselt pole. Et kas mingi üksinda võõral maal vaenlaste keskel teema? Kurat teab. Võibolla pole Baikonuril lihtsalt rohkem häid filme. Hindamisel jäin suht 7-8 vahele ja otsustasin siis, et üritan keskmist hinnet mitte väga kõrgele ajada, seega 7/10. Lisaks Shukovileolile meeldis mulle veel ka vana tsaariohvitser Vereschagin (kirjutati sisse muide hiljem filmimise aeg) - selline muhe vanamees, kes enamuse aega jõi tasside viisi viina, mängis kurbi viise ning leidis lõpuks üsna tobedalt ka oma otsa. Peitepilt: leia üles sirp ja vasar Arg punakomandör üritab haaremit maha parseldada Idüll Venemaal, nõukogude kangelane ja tema ausalt välja teenitud naised Diskoteka Mõnele neiule see pähekäiv kott isegi täitsa sobis Vana ja uus Kinodes näidati pioneeridele kindlasti tsenseeritud versiooni.

4 kommentaari:

Ulmeguru ütles ...

Nimede õigekiri!

Suhhov, Petruhha ja Vereštšagin...

Jah, ma saan aru, et inglise supakad, aga ikkagi...

Metsavana ütles ...

Minu laiskus. Kopeerisin need nimed kõik imdb'st. Parandan pärast postis õigeks.

Ove ütles ...

Pagan... need kottpead-tädikesed tuletasid tahtmatult meelde mingit õudukat.... ja millegipärast tondinahkade raamatut...

metsavana ütles ...

Koos kotiga nägid jah tontlikud välja kuid tegelikult olid koti all peidus, kui mõned erandid välja arvata, päris kenad tsikid :)