O'Cangaceiro (1970)

Vaene ning harimatu talupoeg Espedito (Tomas Milian) elab õnnelikult koos enda valge lehmaga ühes väikeses Brasiilia kolkakülas. Küla ründavad ühel päeval aga valitsuse sõdurid kes kõik sealsed asukad (ning Espedito lehma) halastamatult maha notivad. Peale seda otsustab mees hakata lunastajaks ja õigluse eest võitlejaks (ning maksta ühtlasi kätte ka enda lehma eest kellesse ta väga kiindunud oli). Aegamööda hakkab aga Espedito liiga suureks ning kuulsaks paisunud jõuk jääma ette valitsusele, kes tahaks tema maadel kangesti naftat pumbata. Probleemi likvideerima saadetud armee saab haledalt ära ja nii tuleb appi võtta kavalus ning üritada mees oma paati saada, kuid usuhullust talupoega pole ära osta sugugi kerge töö.

Kunagi kirjutasin blogis filmist nimega "Dillinger is dead" mis toodi Ameerika filmikunsti tutvustavas loengus esile kui stiilinäide filmist mis pole western aga omab omab sellega mingeid (äärmiselt häguseid ja absurdseid) seoseid. Minuarvates oleks O'Cangaceiro sobinud sarnaseks näiteks kordi rohkem. Jäin peale vaatamist igaljuhul pikemalt mõttesse, et oli see nüüd siis mingi väga veider spagetiwestern või ei (Ja kui on siis kuidas nimetada Brasiilia westerni ?). Tekkis nimelt tunne, et kui see filmi nüüd westerniks liigitada siis tuleks sama teha põhimõtteliselt kõigi revolitsioonääridest jutustavate filmidega kaasa arvatud Che Guevara omadega ja ideepoolest kui kunagi tehtaks film “Stalin begins” käiks ka see westerni sildi alla (rongiröövid, gruusia pankade ründamised etc). Samas aga kui hakata nurisema, et revolutsiooni ja vastupanuliikumise teema peaks ühes spagetikas olema ikka rohkem taustal toimuv ja mitte põhiteema siis tekiksid tõsised raskused Leone “Fistfull of dynamite” liigitamisega. Ah eks need zanrite piirid olegi ühed hägused ja ähmased asjad millede üle võib vaielda lõputult.

Ühe kummalise või lausa absurdse seosena hakkas mul seda filmi vaadates meelde tulema Olimar Kallase Seiklus Sekontias. Omaaegne (autode-riietuse järgi 30nendate) Braziilia tundus selle väljamõeldud koomiksimaailmaga päris mitmeid seoseid omavat. Näiteks olematu sõjavägi, kontrolli alt väljas metsik territoorium, maavarasid maha parseldada üritavad korrumpeerunud valitsusjõud etc.

Kui filmi sisu juurde nüüd tagasi tulla siis mulle meeldis. Jagus küllaga absurdset huumorit kui märulit. Tomas Milian'i näitlemist ka ainult kiidaks ning neid kaugeid sooje looduskaineid kohti oli jahedas punkris väga kosutav vaadata. Meil Ovega lahutas lisaks eelmise õhtu Arhkam Horrori pohmelust hästi, et pohmasõbralikuse eest ka kohe vähemalt kaks või kolm rasvast punkti juurde.  Tegemist on muide  uusversiooniga kellegi Lima Barreto 1953 aasta samanimelisest filmist, peab ehk pilgu kunagi ka tollele peale viskama. 8/10

Pooled järgnevad pildid on võetud ise ja teised siit westerni saidilt