The Telephone Book (1971)

Filmi peategelaseks on noor naiivne neiu Kennedy kes otsib mööda New Yorki taga maailma parimat obstsöönnsete telefonikõnede tegijat John Smith'i kelle häälesse ta on kõrvuni armunud. Kuna aga sama nime taha varjuvaid härrasid on terve linn täis siis ristuvad tema teed rohkelt igatlaadi veidrate pervertidega.

Võtsin selle Trashi soovitatud filmi vaatamiseks pea pool aastat hoogu kuna kartsin, et Telefoniraamat läheb tüüpilisse kunstipunnitamise auku ning tegemist on halvimal juhul kas ühe arusaamatu sümbolitemängu ja depressiivse molutamisega või lihtsalt veidra muusika ning dekoratsioonidega pornoga, kuid õnneks osutus film hoopis viisakaks hea fantaasialennuga sürrealistlikuks komöödiaks. Ning kuigi selle süzee laveeris pidevalt üsna piiri lähedal suutis autor siiski vältida täielikku absurdi või pornosse laskumist ja pakkuda teravmeelset dialoogi ning värvikaid tegelasi kuni lõpuni välja. John Smithi enda loba (ja üldse nende telefoni pervode pihtimused) oli küll natuke tüütu ja veniv kiidukõne mis kiskus kahjuks lõpus hoogu alla ning võttis üldhinnangust veidi punkte maha. Kuid kokkuvõtteks oli päris mõnus underground film, lillede, aplausi ning shampusega autorit ei tervitaks aga tunnustavalt võib noogutada küll. 7/10