Outlander (2008)

Kuigi ka Trash tegi selle filmi kiitmisel tubli töö ära ja tekitas kõvasti isu on põhisüüdlaseks miks vaatama asusin filmiblogipere uusim liige Priit kes pani ühel õhtul plaadi mulle lauanurgale ja mainis ühtlasi ,et tegemist on ta uue lemmikfilmiga (loodetavasti kirjutab mees isegi filmis kunagi paar sõna.). Lükkasin siis järgmine päev Screamers 2 vaatamise pisut edasi ning ajasin projektori soojaks. Outlander on mõnus film mis kannab minuarust edasi üsna palju auväärset 50nendatel alguse saanud campi huumoriga B ulme traditsiooni kus saab nukakese löömat nautida ja sekka ka naeru pugistada. Sisupoolest on tegemist Erich von Dänikeni stiilis vana klassikalise loo ümberjutustamisega. On vana kuningas, tuline printsess, võõralt maalt saabunud kangelane ning lohemadu. Kangelane on ainult võõrplaneetlane ja lohemadu alienlik tulnukas (sarnasus täiesti olemas). Kõik liigub seejuures väga etteaimatavat rada kuni hetkeni kui vägilane läheb üksi peletisega rindupidi kokku. Kuid hoolimata kohatisest klisheelikusest on tegevus mõnusalt meeltahutav ja nauditav. Maale potsatanud astronaudi näol pole tegemist Asustatud Saare Maksimi laadse optimistliku kosmoseränduriga vaid vaikse ning paljukannatanud ramboga kes kiirelt külas omaks võetakse ja viimaks ka kuningaks tehakse. Peategelaest isegi rohkem meeldis mulle Ron Perlman'i Gunnar kes bersekina vahvalt haamritega vehkis ja kuidagi häbiväärselt kiirelt ärakadus - lootsin ,et temast saab veel uue kuninga sidekick ja parim sõber. Mingi paraleeli võiks veel tõmmata Evil deadi kolmanda osaga ka aga viimases tehti nalja ja gorehuumorit siiski rohkem ja käesolevas teoses jäädi pisut viisakamaks. Selline hea film nagu 13 varrior tuleb ka kindlasti mõjutajana äramärkida. Peletise suhtes oli aga päris huvitav nüke see ,et tegemist ei olnud päris puhta lolli tapamasinaga vaid toodi sisse kättemaksu teema koos mõnede väga kaunite vaadetaga ta rahva hävitamisele. Hea mõte oli ka limase-hambulise olevusele värviliste tulukeste lisamine. Mulle kokkuvõtteks meeldis, oli juustust nalja, ulmet ja keskaegset märulit. Üllatuseks polnud ka cgi väga häiriv. Äramärkimist vääriv tegelane on kindlasti külas elutsev munk. Viikingitega meenub mulle nimelt esimese asjana üks ajalooraamatu ilustratsioon kuidas salk karvaseid usuvendi rapivad, esiplaanil on seal just üks sarviline kes koledalt röökides valmistub kirvest kesk üht kiilat lagipead valama. Sellega seoses oli päris üllatav näha ,et paganate troonisaali nurgas kristlane piiksuda julges. Ka filmi edasises käigus mees suutis ta tõestada ,et muna oli tal rohkem kui kambal viikingitel kokku. Excaliburi päritolu mõistatus sai samuti lahenduse On vähetuntud fakt ,et viikingid pesid kammisid ning razeerisid end hoolikalt nii hommikul kui õhtu ja pidasid üleüldse puhtusest äärmiselt lugu. Klassikaline kaader ulmest - skafandris kangelane vaatamas uut maailma Draakonilõks Keeleõpe ja bioloogiline sarnasus tekitas tõesti küsimusi ,et kas maa oli lihtsalt üks tulnukate kõrvaleheidetud eksperiment ? 8/10