Tegevus toimub kusagil Põhja-Aafrikas kus käib parasjagu äge võitlus Kõrberebasega. Ühel pisematsorti väejuhil on tekkinud hull mõte saata väike rühm sügavale vaenlase tagalasse kütusevarusid õhkima. Probleem seisneb aga selles ,et tema ülemus omakorda ei usalda meest mitte üks raas. Ja seda ka õigusega kuna ta on tuntud enda reegleid eirava käitumisega ning eriti muidugi sellega ,et meestena kasutab ta peamiselt kriminaalse taustaga sõdureid – juhatab ühesõnaga nagu mulje jäi midagi karistuspataljoni laadset. Selle usaldamatuse probleemi tõttu määratakse ülesandele kaasa ka üks Briti ohvitser kellele vaid üks nõudmine ,et ta midagi bensiinist teaks. Esimene tingimusele vastav isik kes teele ette jääb on sadamas laevadele morset vilgutav ja malet mängiv Michael Caine kes vastupunnimisest hoolimatta kiirelt teise rühma ümber suunatakse.
Kohapeal selgub Cainele kurb tõsiasi ,et ta on vaid formaalne augutäitja ja peamine meeste ning ürituse juht on Cyril Leech (Nigel Davenport) kellega aga see probleem ,et Caine sarnased härrasmehed ei kipu tema salgas eriti lahinguretkedelt eluga tagasi tulema. Seekord on talle küll isegi lubatud väike preemia kui elu(sõja)võõrale ohvitseril eksta silma peal hoiab ja vajadusel ka tukkapidi miiniotsast äratirib.
Kaks juhti ühte rühma ei mahu ja nagu arvata on puhkevad pisemat sorti hõõrumised. Käitumiselt ja arusaamadelt pigem Dr Watsonit meenutava Caine ja kriminaalse taustaga elu ning sõda näinud vana hunt Leech kes ei põlga ühtegi halvamainelist või suisa räpast võtet ära ,et elus püsida on ikka piisavalt erinevad inimesed ning mingit vennastumist ei tule kuni lõpuni välja, harjutakse vaid niipalju ,et vähemalt üksteist maha ei lasta. Küll aga peavad mehed maha paar nappi aga minuarust päris teravmeelset vestlust.
Tegemist on tugevalt sõjavastase filmiga kus Briti armeed mitte just heas valguses ei kujutata. Kriminaalidest rühmaliikmed on küll vägistajad ja mõrvarid, kelle hukkumiste üle pisarat ei vala, aga tõeliselt mölakatena on kujutatud Inglise armeebosse. Ka rühma teele saatnud ja alguses muhe boheem tuntunud väejuht osutub täielikuks seaks. Hästi ilmekas ja muhe on kusjuures see kuidas filmi alguses suurem juht väiksemale peapesu teeb tuues näiteid kui palju ta tegevus rahaliselt kahju teeb, milletõttu meenutab stseen pigem mõnes firma kontoris kui staabis toimuvat vestlust.
Tõrvatilgaks filmis on stseen kus paadunud retsid tormavad äkitselt endi seas haavatud araabia pedele arsti otsima. See tundus kuidagi sõgedalt uskumatu ,et seesama Leech kes valmis juba kahtlase pilgu peale valangu teele saatma või kes ei liiguta lillegi ,et kaasmaalastest koosnevat teist rühma hoiatada nüüd nii vapralt valutab südant ühe oma mehe pärast. Veidi pikk ja etteaimatava lõpuga oli ka autode mäkke sikutamine – kuigi samas effektne idee.
Filmi lõpp on aga neetult hea. See sisaldab vist ühe häirivama ja parima apsaka mis sõjafilmides siiani nähtud. See meenutab enda irooniliselt stiililt pisut juba Monty Pythoni mõne sketsi. Igaljuhul väga hea sõjafilm, pealegi minuarust neetult alahinnatud ja paljude teiste kuulsamate varju jäänud. Püüan vähemalt omalpoolt siis midagi filmi heaks ärateha ja annan heldelt pisut kõrgema hinde.
Arvasin muide vaatama asudes ,et olen viimaks leidnud ühe nooruses kõvasti muljet avaldanud sõjafilmi, kus samuti väike rühm üle kõrbe suundub kuhugi rannikule Rommeli kütusevarusid õhkima. Eksisin siiski, tuleb välja ,et sellel teema oln rohkem kui üks film tehtud. Kui keegi mäletab selle teise filmi nime võib kommentaarides lahkelt teada anda.
Pisut postapokalüptilist stiili ka.
Mis siin toimub..ei ei midagi.
Hariv stseen kuidas saada auto mäeotsa
Need autod olid igaljuhul vapustava vastupidavusega kuid eks igal asjal mingi piir.
Aga see pole sõjafilm ega miskit kus miini otsa ei astuta
9/10
Postitused
Tegevus toimub kusagil Põhja-Aafrikas kus käib parasjagu äge võitlus Kõrberebasega. Ühel pisematsorti väejuhil on tekkinud hull mõte saata väike rühm sügavale vaenlase tagalasse kütusevarusid õhkima. Probleem seisneb aga selles ,et tema ülemus omakorda ei usalda meest mitte üks raas. Ja seda ka õigusega kuna ta on tuntud enda reegleid eirava käitumisega ning eriti muidugi sellega ,et meestena kasutab ta peamiselt kriminaalse taustaga sõdureid – juhatab ühesõnaga nagu mulje jäi midagi karistuspataljoni laadset. Selle usaldamatuse probleemi tõttu määratakse ülesandele kaasa ka üks Briti ohvitser kellele vaid üks nõudmine ,et ta midagi bensiinist teaks. Esimene tingimusele vastav isik kes teele ette jääb on sadamas laevadele morset vilgutav ja malet mängiv Michael Caine kes vastupunnimisest hoolimatta kiirelt teise rühma ümber suunatakse.
Kohapeal selgub Cainele kurb tõsiasi ,et ta on vaid formaalne augutäitja ja peamine meeste ning ürituse juht on Cyril Leech (Nigel Davenport) kellega aga see probleem ,et Caine sarnased härrasmehed ei kipu tema salgas eriti lahinguretkedelt eluga tagasi tulema. Seekord on talle küll isegi lubatud väike preemia kui elu(sõja)võõrale ohvitseril eksta silma peal hoiab ja vajadusel ka tukkapidi miiniotsast äratirib.
Kaks juhti ühte rühma ei mahu ja nagu arvata on puhkevad pisemat sorti hõõrumised. Käitumiselt ja arusaamadelt pigem Dr Watsonit meenutava Caine ja kriminaalse taustaga elu ning sõda näinud vana hunt Leech kes ei põlga ühtegi halvamainelist või suisa räpast võtet ära ,et elus püsida on ikka piisavalt erinevad inimesed ning mingit vennastumist ei tule kuni lõpuni välja, harjutakse vaid niipalju ,et vähemalt üksteist maha ei lasta. Küll aga peavad mehed maha paar nappi aga minuarust päris teravmeelset vestlust.
Tegemist on tugevalt sõjavastase filmiga kus Briti armeed mitte just heas valguses ei kujutata. Kriminaalidest rühmaliikmed on küll vägistajad ja mõrvarid, kelle hukkumiste üle pisarat ei vala, aga tõeliselt mölakatena on kujutatud Inglise armeebosse. Ka rühma teele saatnud ja alguses muhe boheem tuntunud väejuht osutub täielikuks seaks. Hästi ilmekas ja muhe on kusjuures see kuidas filmi alguses suurem juht väiksemale peapesu teeb tuues näiteid kui palju ta tegevus rahaliselt kahju teeb, milletõttu meenutab stseen pigem mõnes firma kontoris kui staabis toimuvat vestlust.
Tõrvatilgaks filmis on stseen kus paadunud retsid tormavad äkitselt endi seas haavatud araabia pedele arsti otsima. See tundus kuidagi sõgedalt uskumatu ,et seesama Leech kes valmis juba kahtlase pilgu peale valangu teele saatma või kes ei liiguta lillegi ,et kaasmaalastest koosnevat teist rühma hoiatada nüüd nii vapralt valutab südant ühe oma mehe pärast. Veidi pikk ja etteaimatava lõpuga oli ka autode mäkke sikutamine – kuigi samas effektne idee.
Filmi lõpp on aga neetult hea. See sisaldab vist ühe häirivama ja parima apsaka mis sõjafilmides siiani nähtud. See meenutab enda irooniliselt stiililt pisut juba Monty Pythoni mõne sketsi. Igaljuhul väga hea sõjafilm, pealegi minuarust neetult alahinnatud ja paljude teiste kuulsamate varju jäänud. Püüan vähemalt omalpoolt siis midagi filmi heaks ärateha ja annan heldelt pisut kõrgema hinde.
Arvasin muide vaatama asudes ,et olen viimaks leidnud ühe nooruses kõvasti muljet avaldanud sõjafilmi, kus samuti väike rühm üle kõrbe suundub kuhugi rannikule Rommeli kütusevarusid õhkima. Eksisin siiski, tuleb välja ,et sellel teema oln rohkem kui üks film tehtud. Kui keegi mäletab selle teise filmi nime võib kommentaarides lahkelt teada anda.
Pisut postapokalüptilist stiili ka.
Mis siin toimub..ei ei midagi.
Hariv stseen kuidas saada auto mäeotsa
Need autod olid igaljuhul vapustava vastupidavusega kuid eks igal asjal mingi piir.
Aga see pole sõjafilm ega miskit kus miini otsa ei astuta
9/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar