pühapäev, 18. november 2018

Teito monogatari (1988)

Väikestviisi animefännina vaatan aeg-ajalt ka nende põhjal tehtud live-actioneid ja siiani pole mina veel sellist anime-adaptsiooni näinud mis ei imeks. Antud film pole siinkohal miski erand. Fantaasiarikkast ja hullumeelsest animest on saanud kuke tatina veniv jura. Oma häid kohti muidugi on (peamiselt on need otse animest üle toodud) aga üldises plaanis tundus see kahe tunnine film pikk nagu Sõrmuste isanda triloogia ja sama sisutühi kui Brežnevi kõne. Kuidas on võimalik, et nii hea algmaterjaliga ei saa teha tugevat filmi? Ma ütlen miks...laiskus! puhas laiskus!

Sisust kah: Mustast maagist jaapani kindral on otsustanud, et Tokyo peab hävima ja selle teostamiseks püüab ta ellu äratada miskit iidvana cthulhulikku kurjust.







Kommentaare ei ole: