teisipäev, 17. märts 2009

Let the Right One In (2008)

Filmi peategelane Oskar on 12 aastane poisike kes kannatab koolivägivalla all, elab koos emaga ega oma ühtegi sõpra. Ühel päeval kohtub ta õues salapärase endavanuse tüdrukuga nimega Eli kellel paha komme juua verd ,et elus püsida. Tegemist on klassikalise vampiiriga ebatüüpilises, kuid talle üllatavalt hästi sobivas, keskkonnas. Filmides oleme ju harjunud nägema tänapäevaseid vampiire hoopis soojemas kliimas elutsemas kuigi kui pisut järelemõelda peaks hõredamalt asustatud hämarad põhjamaad või endised sotsmaad neile kordi paremaid elutingimusi võimaldama. Pealegi on lumine pime talv justkui loodud horrorfilmide tegevuskohaks. Kaameratööga on mõnusalt vaeva nähtud. Eriti meeldisid tervisejooksja veristamine, varjudemäng sillaall ja iseeneslik süttimine haiglas. Stiilselt on tehtud ka gorestel hetkedel kaamera ärapööramine. Tegemist pole lihtsalt teatud hetkel stseeni lõpetamisega vaid on üritatud leiutada loogiline põhjus miks vaataja ei saa toimuvat näha (näiteks ta on vee all) suurendades nii pigem kõhedate momentide mõjukust. Horrori kõrvale on lisaks sissepõimitud veel argiseid teemasid nagu koolikiusamine, alkoholism ja esimene armastus mis lisasid loole kõvasti värvi ja muutsid tegelasi veelgi sümpaatsemaiks. Filmis nähtud tegevuskohad koos hrushovkade ja lumise metsaga meenutasid mulle väga Elvat ja lapsepõlve. Lisaks aitas tegelasega samastuda fakt ,et mindki kiusati väiksena koolis sageli ning stseen jääväljal oli valusalt tuttavlik. Astusin samamoodi kunagi kiusajate vastu välja nii ,et sai lõpuks ise raskelt võtta ja tassiti viimaks ka direktori ette. Mul oli juhtum küll kraadivõrra kangem selletõttu ,et kiusajatele kallale minnes tuli lahutama üks noorem meesõpetaja, kes asus koheselt enda lemmikute poolele nii ,et mul läks vihast silme eest mustaks ja andsin pedagoogile lihtsalt vastu hambaid. Noaga õnneks keegi mulle kallale hiljem tulla ei tahtnud, piirduti vaid vanemate koolikutsumisega. Seostest meenub esimesena suvel nähtud This Is England (2006). Mõlema filmi peategelased olid ühevanused, tõrjutud ning elasid isata. Ka tegevus toimub mõlemas filmis 80nendate alguses. Kui aga Shaun leidis endale kiirelt uued sõbrad kes teda kiusajate eest kaitsesid siis Oskaril sarnast õnne polnud. Oma viha ja ängi tuli tal välja elada õues noaga puid toksides ja Taxi Driverist õpitud tsitaate harjutades. Eliga seoses meenub aga Anne Rice Intervjuu vampiiriga. Temanäol oli tegemist sarnase sajandeid tagasi noores eas hammustada saanuga. Põhiliseks erinevuseks see ,et kui raamatus olnud vampiir oli lapse keha kuid täiskasvanud mõistusega siis Eli puhul tundus sellesosas kõik muutumatu - oli tal pigem ju huvi endavanuste sõprade järgi. Spoiler: Eli "isaga" seoses tekkis minulgi tahtmatult mõte ,et kas Oskari saatus on kunagi tõesti sama? Huvitav oleks teada kuidas asi oli raamatus lahendatud ? Lootsin lõpus tegelikult ,et ka poisist saab vampiir. Suure üllatuse osaks sain aga Trashi blogist filmikohta kommentaare lugedes. Seda ,et Eli oli tegelikult kastreeritud poiss ei osanud ma küll oodata. Kuigi kui nüüd asjale mõelda muudab see fakt loogiliseks ta küsimused sellekohta kuidas Oskar temasse suhtuks kui saaks teada ,et ta pole päris tüdruk. Põhjendamatu paljastus filmi lõpus omandas samuti nii teatud mõtte. Igaljuhul muutus film selle teadmisega palju friigimaks ja paar punkti saab ta ainuüksi selle eest hindele lisaks. Spoileri lõpp. Jään siis ka (väikese hirmuga) ootama jänkide versiooni. Raamatut loeks samuti heameelega kui peaks eestikeeles ilmuma. 9/10

Kommentaare ei ole: