esmaspäev, 30. märts 2009

Valley of the Dolls (1967)

Onu Kalver oli otsustanud üksõhtu ühendada enda iha masohismi järele sooviga kodusele naisperele meeldida. Vähemalt kuidagi teisiti on raske mõista seda miks Valley of the Dolls esimesena plaadimängijasse läks. Okei tegelikult teen mehele siiski törtsu liiga, sest kuna kohe järgmiseks filmiks oli valitud Beyond the Valley of the Dolls (1970) tuntud pervi Russ Meyeri loomingust siis oli asja vastu väike huvi isegi minul. Ilma igasuguse eelinfota kujutasin ette ,et tegemist on suhteliselt ropu cult-klassikuga, kui juba selline mees asjale järge tegema hakkas, ning hea eelsoojendusega enne veelgi nilbematele (s)explotationi radadele eksimist. Kahjuks osutus aga tegemist olevat ühe erakordselt niru vaatega karjääritegevate tähtede õnnetule elule. Nagu imdb ütleb siinkohapeal: The nation's most startling and hotly discussed best-seller now on the screen with every shock and sensation intact. NOT! Võibolla raamat oli tõesti 60nendatel kombekaid koduperenaisi jalustrabavalt shokeeriv aga tänapäeva kalestunud ning küünilisele hingele pole siin grammigi shokki ega sensatsiooni. Lugusid narkoravil, viinarahvil viibivatest ja ringihooravatest noorstaaridest ning nende põhjapõlemisest on valdav enamus kollast kirjandust punnis, tarvitseb vaid avada internetis mõni meediaväljaanne (mida ma üritan igati vältida). Kuid suurem viga pole mitte liigne pehmus teemade käsitlemisel vaid raskestijälgitav hüplev sisu. Tegelasi oli nimelt liiga palju ja neist osad täiesti arusaamatul põhjusel liig ohtra eetriajaga. Näiteks nn “seenetüdruk” (panime nime Kalveriga talle seoses silmatorkava pekattega mis hõbustas ta identifitseerimist filmikäigus) kes lihtsalt püsis sekretärina taustal ning sündmustesse eriti ei sekkunud. Küll aga aitasid kõik sarnased tegelased kõvasti segadust külvata nii ,et mõistatamist oli mul kõvasti kes on ikka kes ja lõpuks selgus ikkagi ,et olin valesti arusaanud. Paar tahtmatut nalja küll olid kuid kokkuvõtteks ei võetud isegi rindu paljaks (olime sesosas väikese kihvleo isegi sõlminud). Rohkem kui vaid natuke niru – ei soovita. 3/10

6 kommentaari:

Paawo ütles ...

Mylo on filmi tunnusmeloodiat sämpeldanud samanimelises loos.

siidiliblikas ütles ...

Ajaloolise tõe huvides peab märkima, et nendel harvadel hetkedel kui Metsavana hägune pilk viskipudelilt ekraanile eksis, ei saanud ta absoluutselt aru, mis toimub :P

metsavana ütles ...

Ai valus torge, ma olin enda arust nagu naelutatud ekraani ja pidevalt uurisin teilt ,et kes see nüüd on või miks ta nii tegi - ja mõninkord jäite isegi vastuse võlgu. Muarust Kalver isegi möönis lõpuks ,et oli tsuti segane või ,et ta nüüd küll ei jaganud asja.

Samas tuleb tunnistada ,et natuke ma võtnud olin ning Paawo saadetud lingil midagi tuttavlikku küll näiteks ei kõlanud.

metsavana ütles ...

Siidiliblikas sa muide sa vist esimest korda mu blogis kommenteerimas? high five! Kuna muide oma filmiblogi teed ;)

siidiliblikas ütles ...

No tavaliselt ma pole neid filme vaadanud, mille kohta sa blogid. Irw, minu filmiblogi oleks küll "põnev", stiilis: see film oli eeeemmmmmm üsna ok :D

Paawo ütles ...

Näh, Beyond The Valley Of The Dolls oli hoopis. Aga sellelt on John Williams Star Wars tunnusmeloodia samuti 'laenanud'.