Kui olin väike hirmutati mind sageli ,et ma roostetanud
asju ei puudutaks kuna nii võivat saada kohutava haiguse
veremürgituse. Jooksin seetõttu alati suure hirmuga end
kipitava joodiga määrima kui suutsin end mõne traadi või
naelaga kriimustada. Käesolevas filmis näidatakse veelgi ohtlikuma
rauamürgituse tagajärgi. Nimelt räägib see loo mehest kes
saab endale vanametalli naha alla toppinud hullumeelselt
nakkuse mis paneb raua temas kasvama - kummalises vormides kehast väljapunnitama ning ümbritseva metalliga sümbioose looma. Teras pole siin kusjuures
mitte kui element vaid omasoodu kasvav elus biomaterjal.
Kui Franz Kafka oleks olnud jaapanlane
oleks ta kirjutanud Metamorfoosis arvatavasti hoopis inimese
masinaks muutumisest. Lihtsalt kõik see cyber, mecha ja robotite
teema on kirjanduse-filmiga jätnud mulje kui millestki
Jaapanile eriti ainuomasest.
Stiilsed stseenid ja hea industrial-metal meeldisid mulle igaljuhul väga. Lõpus toimuv
stop-motion stseenid meenutasid muideks miskipärast Jan Švankmajer'i
töid. Oleks justkui mõnes ta lühifilmide kogumikust midagi sarnast
nagu varemalt näinud. Pisut pettumus oligi aga see ,et üleüldiselt
jäi enamus tegevust puhtalt rauakasvatamise tasemele üldiselt.
Lootsin peale stseeni kuidas köögilauataga istuv kangelasele äkitselt riista
asemel meetrine kaevuripuur kasvab, millega ta esmalt laua pooleks saeb
ja siis naist taga ajama asub ,et mehaanilisi abivahendeid tekib
mehele selga veel - näiteks hüdraulilised tehismusklid, elektroonilised silmad jms.
Tõsi mingi mootori ta siiski pärast endale siiski sai millega värsked sõbrad suundusid koos
laia maailmat avastama. Eks siin mängis enda osa kindlasti ka valmistamise maksumus.
Ei kontrollinud kuid vaevalt eelarve midagi erilist oli - saavutatud on selle vähesega aga isegi muljetavaldavalt palju.
Võrdlustest tulevad pähe muidugi Meatball machine või Tokyo gore police kuid viimased
on rohkem gore huumori peal ning Tetsuo üritab kunsti teha. Mis pole muidugi halb aga törts nalja poleks muidugi ka paha teinud. Lisaks ülalnimetatud gorefilmidele meenuvad veel Katsuhiro Ôtomo animed. Näiteks Tetsuost aasta varem valminud Akiras moodustab peategelane endale lõpus suvalisest rauakolust uue käe, või siis tema Rôjin Z, kus laamendab tehisinteligentne haiglarobot mis end
teepeal suvalisest kolust täiendades edasi liigub - suhteliselt ilme sarnasus
Tetsuoga olemas kus mööda maanteed veerev tegleane meenutas ka pigem ratastel prügimäge.
Tundub igaljuhul ,et Shinya Tsukamotolt võib julgelt veel asju vaadata, Tetsuo2 on vähemalt kindlasti kavas lähiajal muretseda. Filmist on aga enda blogides veel kirjutanud
Xipe ja
Fletchu.
Justkui mõni punamälestusmärk mis metallikokkuostust plehku pannud ja nüüd tuiskab huilates mööda linntänavaid
9/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar