Master of the World (1961)

On aasta 1860. Ühes vaikses Ameerika väikelinnas puhkeb paanika kuna vulkaanist, mille jalamil linn asub, hakkab kostuma valju mürinat ning kõmavat häält mis tsiteerib Piiblit. Asja asub uurima mingi tolleaegne valitsusagent ning kaasab sellese veel vana relvatöösturi ja selle väimehe ning tütre kuna need omavad tolleaegse tehnoloogia viimast sõna - aurumasina ja propelleriga õhupalli. Vulkaani lähistele jõudnud tabab nende sõidukit aga rakett millepeale uudishimulikud jänkid alla kukuvad. Peale toibumist leiavad nad end hiiglaslikust õhusõidukist. Hüdraulilise pressiga paberist valmistatud laevast mida hoiavad õhus sajad propellerid ühendatud salapärase laeva südamikus asuva elektrilise agregaadiga. Laeva loojaks ja kapteniks osutub idealist nimega Robur kes on kuulutanud sõja sõdade vastu. Lennates ühelt kontinendilt teisele purustab ta pommide abil sõjalaevu ning armeesid ning sunnib maailma valitsusi kogu enda relvastust hävitama. Film on zanrilt kindlasti aurupunk - viktoriaanlik stiil, aurumasinaga õhupallid ja elektrijõul liikuv laeva - helikopteri sümbioosi meenutav Albatross ei jäta siin mingit kahtlust. Eelarve oli paistab aga väga pisike. Eriefektid panevad pigem muigama. Ilmselgelt on maketile külge kleebitud taustad, Londoni puhul oli kasutatud keskaegset maketti ja lahingustseenid paistsid välja nagu oleks need varastatud hoopis kuskil teisest filmist. Üldiselt need aga ei häiri ja mõjuvad pigem lõbusatena. Head olid ka filmi alguses näidatud dokumentaalkaadrid mitmesuguste Jaan Tatikate ebaõnnestunud õhkutõusmise katsetustest. Roburi osas astub üles õudusfilmide kunagine kuningas Vincent Price kes sobib sellesse rolli ka tõeliselt hästi. Samas häirisid mint tohutult "head" peategelased (rohkem kui ühes sedasorti filmis nad peaksid häirima). Ma pole Jules Verne raamatut millel film baseerub lugenud nii ,et ei oska öelda kuidas algupäraselt mõeldud oli, tunne aga jääb ,et nad on tahtlikult sellisteks väiklasteks ja ahneteks loodud ,et näidata kuivõrd võimatu ülesande Robur endale võtnud on. Vana sõjatööstur on näiteks ärimees kes harjunud relvi müüma mõlemale vaenulikule poolele ning usub ,et raha lahendab iga elulise probleemi. Ta valutab südant sõjalevade barbaarse hävitamise pärast samas aga räägib unistavalt kuidas koju jõudes tahaks hakata ise tootma Roburi õhulaeva koopjaid. Vanamehe tulevane väimees peab end ise õilsaks aumeheks mis samas ei takista teda lõpus oma rivaalile seljatagant nuga selga löömast, valitsusmees aga usub ,et eesmärk pühitseb abinõu ning üritab leida võimalust õhulaeva hävitamiseks. Koos võitlevad nad kolmekesi meeleheitlikult ,et sõjad saaksid ikka maailmas jätkuda ning vana turvaline ning mugav maailmakord püsiks edasi. Raske on arusaada miks seda saasta juba üsna alguses üle parda laintesse ei heideta või mõnele asustamata saarele maha ei panda. Nagu öeldud on raamat veel lugemata, sain selle Ovelt päris ammu laenuks aga siiani mitmed muud teised teosed ees olnud ning ega Ove ka seda eriti kiitnud. Peale filmi tekkis aga huvi ning lugesin lõpu ära - SPOILER selgub ,et Albatross ei hukku mitte dramaatiliselt lainetes vaid kukub alla ühele saarekesele kus see taas ülesehitatakse. Ka õhulaeva endised külalised ja hävitajad on üritanud ehitada endile uue ning parema õhulaeva (arvata on mille eeskujul) ning nendevahel leiab aset rammukatsumine mille aga loomulikult Robur võidab - kuid suuremeelselt päästab ta taaskord võidetud õhulaeva meeskonna. Peale nende maalepanekut teatab ta ,et maailm pole veel valmis ei vabanema sõdadest ega tema õhulaeva saladuste teadasaamiseks ning lahkub mootorite mürisedes teadmata suunas. SPOILERI lõpp. 8/10