Neile kes siinsetes tekstides kirjavahemärkidest puudust tunnevad mõned komad ja punktid. Võtke aga julgelt ning pange kohtadesse kus tunnete, et võiks vaja minna: "....,,,,,,,,,....-----.......""""""""".....,,,,,,,,,,,"
Ulmeajakiri Reaktor
Reaktor
Elektriteater
Tartu Elektriteater
Color by..
Überwaldi litsentsivabad blogijad
MacLaren
Dedicated to the unofficial fuel of choice of Tartu film bloggers. Makes watching Z-grade movies bearable, and is produced by genuine alien overlords (the back of the bottle says so).
Filmi peategelaseks on tore inglise aadlik Lord Alan Cunningham kellel hobi prostituute ja muid lõdva kummiga naisi suure rahapatakaga luksuslikku lossi meelitada kus riietub ikvisiitoriks, viib tüdrukud piinakambrisse ja piitsutab ning tapab nad. Sunnib
teda neile mängudele reetliku naise surmast tekkinud hullumeelsus ja
naise vaim kes käib teda aegajalt kummitamas. Härrasmehe hobi on pere hulgas teada tuntud. Sõbrast psühiaatriakliikukumi direktor käib isegi aegajalt noomimas, eksnaise vend aga kasutab teadmisi taskuraha teenimiseks. Ühel tsillil 70nendate peol järgmist ohvrit otsides kohtub ta aga kena neiuga kellesse esimesest silmapilgust armub ja ,et mitte aega raisata korraldatakse juba järgmine päev pulmad. Selline asjadekäik paistab mitte meeldivat rohkemgi kui vaid eelmise
naise vaimule.
Postri ja sissejuhatuse järgi olin juba valmistunud suure hulga Fulcismide nägemiseks. Tegelikult oli selline gooti-giallo. Agatha Christie lood ja Itaalia põnevik segatuna. Peale suurepärast sissejuhatust jäi kõik kergelt venima, mingihetk sai film taas meeldivalt hoo sisse kui nahkkinnastes salapärane mõrvar mürkmadude tapma asus ja koht kui Evelyn lõpuks hauast
välja tõusis oli neetult hea. Kuid siis käis tempo taas maha ning algas kõigele loogilise seletuse otsimine. Hea giallo põneviku vastu pole mul absoluutselt mitte vähematki kuid siin jäi lahtisi
otsi häirivalt palju vedelema, asju mis unustati üldse ära või said täiesti tobeda seletuse. Näiteks lordi hullus ja perversed mõrvad vajusid täiesti unustusse, vaimud olid aga lihtsalt luulud.
Filmil lõigati justkui endal läikiva noateraga tõhusalt kõri lõhki ja maagia ja salapära
voolas välja. Visuaalselt lummav ja meisterlik, näitlejatepoolest kena kuid
stsenaariumiaukudesse komistav lugu.
Erinevate stiilide segamisega eksperimenteerimine on üldiselt ikkagi väga lahe.
Kunagi võiks kindlasti David Suchet'i Hercule Poirot seigelda
mõnes Dario Argento giallos kuskil itaalia kauni looduse ja losside keskel.
Vaieldamatult üks naljakamaid kohti filmis
Alguses astus segasevõitu sissejuhatusega üles ka üks filmi staar
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar