kolmapäev, 28. jaanuar 2009

The Dark Crystal (1982)

Ühel kummalisel ja võõral planeedil murdus seal leiduvast müstilisest hiiglaslikust "tumedast kristallist" välja väike kild. Selle tulemusena toimusid maailmas mitmesugused muudatused ja välja ilmuvad kaks uut kummaliste olevuste rassi - skeksis ja mystics. Esimesed neist hiidlindude-sisalike moodi peletised kes haarasid planeedi ja selle nunnude-karvaste olevuste üle võimu. Teised aga suured ja aeglased filosoofiat armastavad tegelased. Tuhat aastat hiljem asub mystics'ite poolt kasvatatud Jen, kelle rass gelflingid skeksiste poolt pea viimseni tapetud, teele ,et leida kadunud kristallitükk ja see soodsa planeetide seisu ajal vanale kohale tagasi panna. Film on tehtud meeste Jim Henson ja Frank Oz poolt. Nende tehtud on veel näiteks The Muppet Show ja Labyrinth (1986). Esimest ma näinud pole aga teisega oli tugevalt sarnasust küll. Ähmaselt meenus alguses ka selline Eesti lastetükk nagu Kadekops. Tegemist polnud õnneks siiski odavapoolse väikelastele suunatud käpiknukufilmiga vaid päris mõnusa suurejoonelise dark fantasy looga kus mõned nukud meenutasid lausa Meet The Feebles (1989) tegelasi. Loodud maailm oli ikka raskelt hea. Nukke ja kostüüme oli treitud aukarustäratavas koguses nagu ka taustu joonistatud. Alates nunnudest karvastest suurtest-väikestest, hambulistest, roomavatest hüppavatest, veerevatest, ujuvatest lendavatest metsaelukatest kuni kääbiklike lõbusate olevusteni külani ja räpaste ning väärastunud skesisteni. Head olid ka justkui horrorfilmist plehkupannud hiidputukaid meenutavad lindude sõjasulased ja Fizzgig - Kira olid samuti väga nunnud. Eeskujuks poldud kasutatud muide ühtegi maa eluvormi, peategelased tundusid anatoomiliselt samuti üsna inimkauged. Kui rääkisin sellest filmist msnis ühele tuttavale siis heitis ta ette asjaolu ,et kasutatud on nukke mitte 3D'd kuid minuarust on see asja juures just suurim pluss. Arvutite praeguse taseme juures tundub loodud maailm jäävat ikkagi liiga puhtaks ning elutuks ning riie-plastiliin-paber või pliiatsijoonistus teeb minuarvates endiselt pika puuga masinatele ära. Toetava orjaväena on arvuti hea kuid puhas kolmdee jääb minusilmis nõrgaks. Fantaasialennu poolest tuli võrdlusena muide pähe René Laloux The Fantastic Planet (1973) kuid samas jäädi siiski rohkem rõõmsamaks ja lastesõbralikumaks. Päris mitu kohta tundusid aga tuttavad tänu kunagi ammusel ajal ühes eesti telekanalis näidatud filmitrikke tutvustavale saatele, seal seletati paljude filmi elukate ehitust ja liigutamist-filmimist. Mäletan ,et oli päris põnev saatesari ja peaks uuesti vaatama. Nüüd kindlasti parem ka kuna praeguseks suurt hulka jutuks tulevatest filmides ka näinud. Kuigi tavaliselt olen rohkem hard-sf'i fänn kui fantasy ning see zanr on pigem Ove ja Higginsi pärusmaaks meeldis lugu ise mulle samuti väga, oli põnev ja hästi jälgitav ning ei kippunud igavaks ega läinud ka väga moosiseks. Pisut müstiliseks jääv ja mitte kõike seletav lõpp meeldis samuti, sellisesse müstilisse maailmasse poleks teistsugune sobinud. Elujõu väljaimemine. Magusroog Pöörata tähelepanu paremal helikopterlilledele. Põnev tähesüsteemimudel 9/10

2 kommentaari:

katspats ütles ...

ma ei heitnud ette, et nukud on :P
ma lihtsalt pole nukufänn

metsavana ütles ...

Vabandust, kirjutasin samal ajal posti kui jutustasin ning hea oli kohe lausel sabast kinni haarata.