Peale "Bad Taste" (1987) menu soovis Jackson ette võtta sarnaselt krõbeda zombiefilmi.
Kuid finantse jäi veidi väheks, mistõttu kirjutas ta kaaslasetega teisegi
käsikirja. See saigi filmiks, tsensuurivaba "Muppet Show'd" meenutav "Meet The Feebles"
(1989) leidis samuti tee hulgale festivalidele. Filmi abil sai Jackson lõpuks kokku ka rahad
oma zombiefilmile Braindead (1992).
Õhtul seisab metsaloomadel ees tähtis esinemine, mis võib tagada pääsemise riiklikku
televisiooni, kuid kõik ei lähe just plaanipäraselt: tähtsaim esineja - diiva Heidi -
avastab, et tema kauaaegne kallim, morsk Bletch, petab teda prosituutkassi Samanthaga, Vietnami sõja veteran konn Wynyard, kelle ülesandeks on nugadeloopimine, vajab kangesti heroiinidoosi (Konnaga lahe vihje
Deer Hunter'ile ka) jänes Harry avastab pärast
seksuaalvahekorda kahe teise jänesega, et tal on ohtlik suguhaigus ja teda tüütab rõve kärbsest ajakirjanik kes üritab asja väljauurida. Bletchi käsilane rott Trevor plaanib paigutada ilusa puudli Lucile'i (kellesse nooruke siilipoiss armunud on) enda põrandaalusesse pornofilmi, ja Bletch ise tegeleb narkoäriga punkarist metsseaga, mis ei edene just nii nagu loota võis.
Oma osa selle filmi vaatamises mängib
Fletchu kes seda msn vestluses pikalt ja kiitis ja suurt huvi tekitas. Jacksoni Bad Taste ja Braindead on mul vanad-vanad lemmikud , ei tea
kuidas nukkude lugu oli jäänud siiani kahe silma vahele. Vägivaldne ja mustast huumorist täidetud lugu sobib igaljuhul kenasti kokku Jacksoni varasemate töödega. Nii rõvedaid ja pahelisi pehmeid ja karvaseid elukaid polnud minu silm varem veel näinud. Ainult kolm tegelast (madu-uss, siilipoiss ja puudel) meenuvad kirjust loomaaiast kes otsestest perversustest puutumata jäid. Mulle meeldis nagu arvata oli väga, lahe asi! Aru ei saa ma siiani vaid kahest asjast, esiteks kuidas Jacksonile julgeti küll Sõrmuste isand kätte anda ja miks mees nüüd nii muutunud on?
Postitused
Õhtul seisab metsaloomadel ees tähtis esinemine, mis võib tagada pääsemise riiklikku
televisiooni, kuid kõik ei lähe just plaanipäraselt: tähtsaim esineja - diiva Heidi -
avastab, et tema kauaaegne kallim, morsk Bletch, petab teda prosituutkassi Samanthaga, Vietnami sõja veteran konn Wynyard, kelle ülesandeks on nugadeloopimine, vajab kangesti heroiinidoosi (Konnaga lahe vihje Deer Hunter'ile ka) jänes Harry avastab pärast
seksuaalvahekorda kahe teise jänesega, et tal on ohtlik suguhaigus ja teda tüütab rõve kärbsest ajakirjanik kes üritab asja väljauurida. Bletchi käsilane rott Trevor plaanib paigutada ilusa puudli Lucile'i (kellesse nooruke siilipoiss armunud on) enda põrandaalusesse pornofilmi, ja Bletch ise tegeleb narkoäriga punkarist metsseaga, mis ei edene just nii nagu loota võis.
Oma osa selle filmi vaatamises mängib Fletchu kes seda msn vestluses pikalt ja kiitis ja suurt huvi tekitas. Jacksoni Bad Taste ja Braindead on mul vanad-vanad lemmikud , ei tea
kuidas nukkude lugu oli jäänud siiani kahe silma vahele. Vägivaldne ja mustast huumorist täidetud lugu sobib igaljuhul kenasti kokku Jacksoni varasemate töödega. Nii rõvedaid ja pahelisi pehmeid ja karvaseid elukaid polnud minu silm varem veel näinud. Ainult kolm tegelast (madu-uss, siilipoiss ja puudel) meenuvad kirjust loomaaiast kes otsestest perversustest puutumata jäid. Mulle meeldis nagu arvata oli väga, lahe asi! Aru ei saa ma siiani vaid kahest asjast, esiteks kuidas Jacksonile julgeti küll Sõrmuste isand kätte anda ja miks mees nüüd nii muutunud on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar