Kaks tõlgendust siis kuulsast Nosferatust. Kumbki polnud minuarust paha kuigi
ülejäänud vaatajad kurtsid liigset uimasust (ma vist nautisingi neid kahte filmi seltskonnast kõige enam ning minu survel need mängima said ka pandud). Vaadata oli eriti hea seetõttu ,et olen originaalset Nosferatut näinud ja saab siis algupärase looga võrrelda. Vana nosferatuga juhtus
küll selline nali ,et vaatasime Blondiga selle viimasena ja aeg oli päris hiline. Nii juhtus ,et napilt enne filmi lõppu jäime mõlemad suht üheaegselt diivanile magama. Blondi videoplayer on aga mingi tehisinteligentsiga mis esimese filmi lõppedes paneb kohe järgneva mängima ja see oli ka tummfilm. Veidi aega hiljem (pooltundi~) ärkasime üles ja mõtlesime ,et Nosferatu ikka käib ning hakkasime usinalt jälgima. Läks kuskil veel tund tugevat süvenemist ning peamurdmist ja
arutlust ,et küll see Nosferatu on ikka diip film aga kuhu vana vampiir ise kadunud õige on? Väga piinlik oli kui taipasime milles asi.
Shadow of the Vampire (2000)
Olin juba mitmeid aastaid tagasi näinud ning siis võlus tegelikult idee. Võeti
vana Nosferatu ja tehti selle tegemise lugu (film filmis) Kombineeriti mitmeid kuulsaid stseene sinna osavalt sisse saades omalaadse fantaasia-horrori. Tõeline ökofilm kus taaskasutatakse vana filmi nii ,et midagi raisku ei läheks. Aasta 1921 ja Wilhelm Murnau (John Malkovich) soovib filmida Draculast filmi kuid luba selleks ei anta Bram Strokeri loo autoriõigustele viidates. Murnaud see ei peata ning ta lihtsalt muudab pisut filmi ja nimetab selle Nosferatuks ja Dracula Orlockiks. Võtted toimuvad Tshehhoslovakkias. Peaossa palkab ta Max Schrecki (Willem Dafoe) Tundmatu veidrikust näitleja, kes on nõus mängima vaid öösel ja hakkab tekitama kõigis kahtlast tunnet ,et ta mitte ainult ei näitle vampiiri vaid ongi üks neist. Verd ja lõikumist oodata ei maksa, tegemist on rahuliku vampiirifilmiga (eh liigagi) kuid omapärane lugu ja fantaseerimine kuulsa vampiirifilmi ainetel teevad selle lahedaks. Lisaks oli kindlasti suur töö filmida kõik mustvalged kaadrid täpselt originaali sarnaselt ning kenasti sobitada film nende ümber kokku.
Nosferatu Phantom Der Nacht (1979)
Nosferatu Phantom Der Nach tuli juba Herzogi enda pärast ära vaadata.
Tsiteerime taas pöffi veebi: Werner Herzogi üks suuri lemmikuid on tema kaasmaalane Friedrich Wilhelm Murnau, kelle "Nosferatu, õuduste sümfoonia" vaimustas
Herzogit juba teismeliseeas. 1978-ndal aastal valminud "Nosferatu – öö fantoom" on nii austusavaldus Herzogi suurele lemmikule Murnaule kui ka suur ja mõjuv film iseenesest. Herzogi pikaaegne koostööpartneri, geniaalse ja "hullu" poola päritolu näitleja Klaus Kinski kehastatav krahv Dracula on melanhoolne ja äärmiselt traagiline kuju, kelle saatusest määratud üksildus meenutab Herzogi kõikide teiste filmide kangelasi. Hüpnootiliselt aeglase tempoga ja maagilise Popol Vuhi muusika saatel kulgeb linatöö õudusfilmi ja musta komöödia piiril, mis teeb sellest ühe müstilise ja salapärase filmi.
Lugu Nosferatust ise ei sisalda midagi eriti uut vaid püsib täpselt esialgse originaali radadel aga visuaalne pool on köitev (huvitav kuidas temal tuleks Lovecrafti lugude ekraniseerimine välja, äkki oleks üks õigemaid mehi). Mõned huvitavad lisad algupärasele loole tegelikult siiski olid, näiteks katk mis saatis nosferatut ja vampiiri soolaringi sisse püüdmine jäid eredamalt meelde. Kaadrite valimine läks raskeks igaljuhul nagu ikka filmides kus pildiline pool on üks enim meeldinud asju.
Werner Herzogist veel maakeeli.
Postitused
Shadow of the Vampire (2000)
Olin juba mitmeid aastaid tagasi näinud ning siis võlus tegelikult idee. Võeti
vana Nosferatu ja tehti selle tegemise lugu (film filmis) Kombineeriti mitmeid kuulsaid stseene sinna osavalt sisse saades omalaadse fantaasia-horrori. Tõeline ökofilm kus taaskasutatakse vana filmi nii ,et midagi raisku ei läheks. Aasta 1921 ja Wilhelm Murnau (John Malkovich) soovib filmida Draculast filmi kuid luba selleks ei anta Bram Strokeri loo autoriõigustele viidates. Murnaud see ei peata ning ta lihtsalt muudab pisut filmi ja nimetab selle Nosferatuks ja Dracula Orlockiks. Võtted toimuvad Tshehhoslovakkias. Peaossa palkab ta Max Schrecki (Willem Dafoe) Tundmatu veidrikust näitleja, kes on nõus mängima vaid öösel ja hakkab tekitama kõigis kahtlast tunnet ,et ta mitte ainult ei näitle vampiiri vaid ongi üks neist. Verd ja lõikumist oodata ei maksa, tegemist on rahuliku vampiirifilmiga (eh liigagi) kuid omapärane lugu ja fantaseerimine kuulsa vampiirifilmi ainetel teevad selle lahedaks. Lisaks oli kindlasti suur töö filmida kõik mustvalged kaadrid täpselt originaali sarnaselt ning kenasti sobitada film nende ümber kokku.
Nosferatu Phantom Der Nacht (1979)
Nosferatu Phantom Der Nach tuli juba Herzogi enda pärast ära vaadata.
Tsiteerime taas pöffi veebi: Werner Herzogi üks suuri lemmikuid on tema kaasmaalane Friedrich Wilhelm Murnau, kelle "Nosferatu, õuduste sümfoonia" vaimustas Herzogit juba teismeliseeas. 1978-ndal aastal valminud "Nosferatu – öö fantoom" on nii austusavaldus Herzogi suurele lemmikule Murnaule kui ka suur ja mõjuv film iseenesest. Herzogi pikaaegne koostööpartneri, geniaalse ja "hullu" poola päritolu näitleja Klaus Kinski kehastatav krahv Dracula on melanhoolne ja äärmiselt traagiline kuju, kelle saatusest määratud üksildus meenutab Herzogi kõikide teiste filmide kangelasi. Hüpnootiliselt aeglase tempoga ja maagilise Popol Vuhi muusika saatel kulgeb linatöö õudusfilmi ja musta komöödia piiril, mis teeb sellest ühe müstilise ja salapärase filmi.
Lugu Nosferatust ise ei sisalda midagi eriti uut vaid püsib täpselt esialgse originaali radadel aga visuaalne pool on köitev (huvitav kuidas temal tuleks Lovecrafti lugude ekraniseerimine välja, äkki oleks üks õigemaid mehi). Mõned huvitavad lisad algupärasele loole tegelikult siiski olid, näiteks katk mis saatis nosferatut ja vampiiri soolaringi sisse püüdmine jäid eredamalt meelde. Kaadrite valimine läks raskeks igaljuhul nagu ikka filmides kus pildiline pool on üks enim meeldinud asju.
Werner Herzogist veel maakeeli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar