Postitused
Wes Craveni esimene film. Kaks teismelist tüdrukut plaanivad minna rockkontserdile ,et tähistada ühe neist 17 aastaseks saamist. Enne pidu soovivad neiud kanepit
osta ,et pidu paremini käimasaada kuid satuvad vale mehe otsa. Nimelt
ühele neljast põgenenud mõrvar-vägistajast kes nad enda kambameeste
juurde meelitab. Peale pikemat tüdrukute piinamist, alandamist ja tapmist metsavahel
jäävad psühopaadid aga enda teadmata öömajale ühe tüdruku vanemate juurde.
Mulle jäi mulje ,et tegemist on rämeda kultusfilmiga milles osalemist
lausa mõned näitlejad pidavat eitama ning mis arvatavasti oli kümmekond
aastat pooltes maades keelatud (huupi pakutud ei viitsinud kontrollida)
Kuid tegelikul tuleb tunnistada ,et olin nagu pisut pettunud kuna valmistusin midagi võikamat vaatama (see vist viitab sellele ,et vaatan liiga palju vägivaldseid filme).
Julm film oli loomulikult ikkagi millel oli omamoodi kontrastne helitaust, selline õrn kantri mis mõjus kuidagi lõbusalt. Koomilised sellid olid ka kohalikud juhmid mendid ja nende seiklused mida vahepeal näidati rämeduste vahele. Kokkuvõtteks: ebameeldivaid hetki oli kuid mitte midagi väga shokeerivat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar