Hankisin selle filmi esimest korda juba üle seitsme aastat tagasi kasutades moodsat kazaa programmi ja võttis see aega üle kuu. Üks mu sõbranna oli toona nimelt to-hu-tu glämmikunn David Bowie fänn ja tänu temale sai lisaks Labyrinth (1986) nähtud kuid see film
jäi millegipärast vaatamata.
Tegemist on ulme-draamaga kust hargneb omakorda veel armastuslugu. Maale saabub tulnukas Thomas Jerome Newton kes maaelu peamiselt televisiooniprogammidest õppinud. Kasutades enda laialdasi tehnoloogia alaseid teadmisi alustab ta äriajamise ning rahateenimsega eesmärgiga ehitada rakett millega päästa surevat koduplaneeti. Varsti kohtub ta aga maatüdrukuga kellega omakorda hakkab armulugu arenema ja kes tutvustab mehikesele alkoholi võlusid.
Film on esimene Bowie suurem filmiroll ja tuleb tunnistada ,et ta on tulnuka rolli ideaalne- mees omab selleks piisavalt välimust juba ilma grimmitagi.
Pidevalt üritati ka kunstilisi stseene luua ja päris õnnestunult, võttepaigad olid ilusad, kohati ebamaised ja filmi enda kvaliteet samuti väga viis. Arusaadav miks antud film on Criterion kollektsiooni lisatud. Mingeid ulmelisi tehnoloogiaid või masinaid otseselt ei näidata, Newton'i loodud seadmeid püsivad üsna märkamatult muu tegevuse taustal, näiteks fotokad, muusikamängijad, neid võõrast maailmast imporditud leiutisi oleks võidud isegi rohkem eksponeerida. Muide, nagu väga paljud ulmefilmid põhineb ka see romaani. Autoriks Walter Tevis ja kirjutatud 1963 aastal. 1987 tehti samal teemal veel TV seriaal ning käesolevaks 2009 aastaks on välja kuulutatud ka remake. Paistab ,et Hollywoodis on moodi läinud ulmeklassikutest efektirohkeid ja lihtsamakoelisemaid uusversioone teha.
Filmis on seksitseene hämmastavalt palju. Sellega seoses plussiks - palju titshote
ning samas miinuseks ohtralt ka paljast David Bowie't, see soft-erootika hakkas kohati küll juba tüütavalt venima. Paljud noored naisfännid olid kindlasti rõõmust rõngas nähes iidolit peegli ees nibusid nokkimas aga ma oleks pigem soovinud lõigatud versiooni. Teine millest aegamööda küll sai oli liiga palju surevat tulnukapere. Pisut segaseks jääb ka vee koduplaneedile viimise lugu, igalpool sisukirjeldustes on see äramärgitud kui tulnuka põhiline eesmärk maal, kuid filmis otseselt vee teema mainimist ei märganud, rakett tundus ka nagu väike ,et sellega suuremas koguses vett transportida. Raamatus näiteks (pole lugenud, allikaks wikipedia) oli ta eesmärgiks hoopis ehitada kosmoselaev millega tuua sadakond tuumasõjast ellujäänut enda planeedilt ära maale.
Spoiler: Lõpust meeldis mulle aga eriti see kui vananenud teadlane küsib
olevuselt ,et kas tal kahju pole toimunust millepeale viimane õlgu kehitab ja ütleb ,et
arvatavasti oleks tema rahvas teinud nende juurde sattunud
maalasega sama.
Alkohol tundub tulnukaile istuvat. Olgem ausad, Ford Prefect ja Zaphod Beeblebrox
käisid ju ka maal põhiliselt pidude ning joogi pärast.
8/10
Postitused
Hankisin selle filmi esimest korda juba üle seitsme aastat tagasi kasutades moodsat kazaa programmi ja võttis see aega üle kuu. Üks mu sõbranna oli toona nimelt to-hu-tu glämmikunn David Bowie fänn ja tänu temale sai lisaks Labyrinth (1986) nähtud kuid see film
jäi millegipärast vaatamata.
Tegemist on ulme-draamaga kust hargneb omakorda veel armastuslugu. Maale saabub tulnukas Thomas Jerome Newton kes maaelu peamiselt televisiooniprogammidest õppinud. Kasutades enda laialdasi tehnoloogia alaseid teadmisi alustab ta äriajamise ning rahateenimsega eesmärgiga ehitada rakett millega päästa surevat koduplaneeti. Varsti kohtub ta aga maatüdrukuga kellega omakorda hakkab armulugu arenema ja kes tutvustab mehikesele alkoholi võlusid.
Film on esimene Bowie suurem filmiroll ja tuleb tunnistada ,et ta on tulnuka rolli ideaalne- mees omab selleks piisavalt välimust juba ilma grimmitagi.
Pidevalt üritati ka kunstilisi stseene luua ja päris õnnestunult, võttepaigad olid ilusad, kohati ebamaised ja filmi enda kvaliteet samuti väga viis. Arusaadav miks antud film on Criterion kollektsiooni lisatud. Mingeid ulmelisi tehnoloogiaid või masinaid otseselt ei näidata, Newton'i loodud seadmeid püsivad üsna märkamatult muu tegevuse taustal, näiteks fotokad, muusikamängijad, neid võõrast maailmast imporditud leiutisi oleks võidud isegi rohkem eksponeerida. Muide, nagu väga paljud ulmefilmid põhineb ka see romaani. Autoriks Walter Tevis ja kirjutatud 1963 aastal. 1987 tehti samal teemal veel TV seriaal ning käesolevaks 2009 aastaks on välja kuulutatud ka remake. Paistab ,et Hollywoodis on moodi läinud ulmeklassikutest efektirohkeid ja lihtsamakoelisemaid uusversioone teha.
Filmis on seksitseene hämmastavalt palju. Sellega seoses plussiks - palju titshote
ning samas miinuseks ohtralt ka paljast David Bowie't, see soft-erootika hakkas kohati küll juba tüütavalt venima. Paljud noored naisfännid olid kindlasti rõõmust rõngas nähes iidolit peegli ees nibusid nokkimas aga ma oleks pigem soovinud lõigatud versiooni. Teine millest aegamööda küll sai oli liiga palju surevat tulnukapere. Pisut segaseks jääb ka vee koduplaneedile viimise lugu, igalpool sisukirjeldustes on see äramärgitud kui tulnuka põhiline eesmärk maal, kuid filmis otseselt vee teema mainimist ei märganud, rakett tundus ka nagu väike ,et sellega suuremas koguses vett transportida. Raamatus näiteks (pole lugenud, allikaks wikipedia) oli ta eesmärgiks hoopis ehitada kosmoselaev millega tuua sadakond tuumasõjast ellujäänut enda planeedilt ära maale.
Spoiler: Lõpust meeldis mulle aga eriti see kui vananenud teadlane küsib
olevuselt ,et kas tal kahju pole toimunust millepeale viimane õlgu kehitab ja ütleb ,et
arvatavasti oleks tema rahvas teinud nende juurde sattunud
maalasega sama.
Alkohol tundub tulnukaile istuvat. Olgem ausad, Ford Prefect ja Zaphod Beeblebrox
käisid ju ka maal põhiliselt pidude ning joogi pärast.
8/10
2 kommentaari:
Aitähhh, et meelde tuletasid... nüüd ma tean, et mida ma järgmise pakiga kindlasti tellin...
Aga palun, jään huviga sinu postitust ootama.
Postita kommentaar