teisipäev, 13. jaanuar 2009

Master of the World (1961)

On aasta 1860. Ühes vaikses Ameerika väikelinnas puhkeb paanika kuna vulkaanist, mille jalamil linn asub, hakkab kostuma valju mürinat ning kõmavat häält mis tsiteerib Piiblit. Asja asub uurima mingi tolleaegne valitsusagent ning kaasab sellese veel vana relvatöösturi ja selle väimehe ning tütre kuna need omavad tolleaegse tehnoloogia viimast sõna - aurumasina ja propelleriga õhupalli. Vulkaani lähistele jõudnud tabab nende sõidukit aga rakett millepeale uudishimulikud jänkid alla kukuvad. Peale toibumist leiavad nad end hiiglaslikust õhusõidukist. Hüdraulilise pressiga paberist valmistatud laevast mida hoiavad õhus sajad propellerid ühendatud salapärase laeva südamikus asuva elektrilise agregaadiga. Laeva loojaks ja kapteniks osutub idealist nimega Robur kes on kuulutanud sõja sõdade vastu. Lennates ühelt kontinendilt teisele purustab ta pommide abil sõjalaevu ning armeesid ning sunnib maailma valitsusi kogu enda relvastust hävitama. Film on zanrilt kindlasti aurupunk - viktoriaanlik stiil, aurumasinaga õhupallid ja elektrijõul liikuv laeva - helikopteri sümbioosi meenutav Albatross ei jäta siin mingit kahtlust. Eelarve oli paistab aga väga pisike. Eriefektid panevad pigem muigama. Ilmselgelt on maketile külge kleebitud taustad, Londoni puhul oli kasutatud keskaegset maketti ja lahingustseenid paistsid välja nagu oleks need varastatud hoopis kuskil teisest filmist. Üldiselt need aga ei häiri ja mõjuvad pigem lõbusatena. Head olid ka filmi alguses näidatud dokumentaalkaadrid mitmesuguste Jaan Tatikate ebaõnnestunud õhkutõusmise katsetustest. Roburi osas astub üles õudusfilmide kunagine kuningas Vincent Price kes sobib sellesse rolli ka tõeliselt hästi. Samas häirisid mint tohutult "head" peategelased (rohkem kui ühes sedasorti filmis nad peaksid häirima). Ma pole Jules Verne raamatut millel film baseerub lugenud nii ,et ei oska öelda kuidas algupäraselt mõeldud oli, tunne aga jääb ,et nad on tahtlikult sellisteks väiklasteks ja ahneteks loodud ,et näidata kuivõrd võimatu ülesande Robur endale võtnud on. Vana sõjatööstur on näiteks ärimees kes harjunud relvi müüma mõlemale vaenulikule poolele ning usub ,et raha lahendab iga elulise probleemi. Ta valutab südant sõjalevade barbaarse hävitamise pärast samas aga räägib unistavalt kuidas koju jõudes tahaks hakata ise tootma Roburi õhulaeva koopjaid. Vanamehe tulevane väimees peab end ise õilsaks aumeheks mis samas ei takista teda lõpus oma rivaalile seljatagant nuga selga löömast, valitsusmees aga usub ,et eesmärk pühitseb abinõu ning üritab leida võimalust õhulaeva hävitamiseks. Koos võitlevad nad kolmekesi meeleheitlikult ,et sõjad saaksid ikka maailmas jätkuda ning vana turvaline ning mugav maailmakord püsiks edasi. Raske on arusaada miks seda saasta juba üsna alguses üle parda laintesse ei heideta või mõnele asustamata saarele maha ei panda. Nagu öeldud on raamat veel lugemata, sain selle Ovelt päris ammu laenuks aga siiani mitmed muud teised teosed ees olnud ning ega Ove ka seda eriti kiitnud. Peale filmi tekkis aga huvi ning lugesin lõpu ära - SPOILER selgub ,et Albatross ei hukku mitte dramaatiliselt lainetes vaid kukub alla ühele saarekesele kus see taas ülesehitatakse. Ka õhulaeva endised külalised ja hävitajad on üritanud ehitada endile uue ning parema õhulaeva (arvata on mille eeskujul) ning nendevahel leiab aset rammukatsumine mille aga loomulikult Robur võidab - kuid suuremeelselt päästab ta taaskord võidetud õhulaeva meeskonna. Peale nende maalepanekut teatab ta ,et maailm pole veel valmis ei vabanema sõdadest ega tema õhulaeva saladuste teadasaamiseks ning lahkub mootorite mürisedes teadmata suunas. SPOILERI lõpp. 8/10

15 kommentaari:

Ulmeguru ütles ...

Film ei ole kindlasti aurupunk, sest aurupunk oleks see siis, kui filmi tegijad oleks mõelnud välja sellisse keskkonna...

Nad ei mõelnud aga midagi... lihtsalt võtsid kätte ja tõid ekraanile Jules Verne'i romaanide omaegsed illustratsioonid... siis arvatigi, et helikopter näeb selline välja... ja seda see Roburi masin ju on...

Ma ei tea, et kas mu seletus sai nüüd selgitav või hoopis segadusttekitav, aga aurupunk eeldab teadlikku stiliseeringut viktoriaanlikus (või milleski selletaolises) stiilis.

Metsavana ütles ...

Saan vist aru mida mõtled. Olen ise siiani pidanud aurupungiks kõike seda kui mingis vanas ajastus nt 19sajand on tehnoloogia mis sinna ei kuulu nt siis elektrihelikopter. Kuskilt on lihtsalt meelde jäänud ,et aurupungiks võib kutsuda kõike anakronistlikku näiteks õhulaevadega rooma leegionäärid. Ehk olen tõesti pisut valesti arusaanud ja aurupungi mõistet kuritarvitanud.

Metsavana ütles ...

St ,et minu arusaam aurupungist on seline et kui juba autol on väike katel peal ja juht on smokis siis ongi aurupunk olemas. See kas tegevus on lavastaja enda fantaasia vili
või raamatust maha puksitud
ei tohiks ju oluline olla? Mingi ajahetk oli kujutatu ulme aga nüüdseks juba igand ? no aga kas see, et mingi asi on mingil ajahetkel ulme
tähendab, et ta kunagi hilisemal ajahetkel ei või aurupunk olla
kas ma siis pean mingit asja alati võtma koos tolleaegse taustsüsteemiga
et valgus koordis, oli lootuskiir töölisrahvale, kes suures viletsuses ägas ja ma ei tohigi selle üle kõva häälega naerda.

Ulmeguru ütles ...

Tähendab, et on mitu erinevat kontseptsiooni.

1. Asi sai alguse William Gibsoni ja Bruce Sterlingi ühisromaanist «The Difference Engine» (1990) ning aurupunki vaadeldakse kui küberpunki väärakamat vormi.

2. Aurupungi mõtlesid välja Philip K. Dicki noored sõbrad ja kolleegid Tim Powers, K. W. Jeter ja James P. Blaylock, kes seda kontseptsiooni siis ka usinalt oma teostes edendasid.

3. Aurupunk tekkis üsna juhuslikult Briti ulme nn uue laine rusudel... noh, et Michael Moorcocki romaan «The Warlord of the Air» (1971) ja selle järjed ning Cristopher Priesti romaanid «Inverted World» (1974) ja «The Space Machine: A Scientific Romance» (1976).

4. Aurupunk on lihtsalt anakronismide kogum.

*

Ilmselt on neil kõigil omamoodi õigus, sest miskit ei teki tühjale kohale ning ega siinloetletud nimed ja teosed pole ainukesed.

Aurupunk võttis ka üle Jules Verne'i romaanide illustratsioonid ja Albert Robida pildid.

Samas, neid ei tehtud ju aurupungina... need olid siiski rohkem tõsisena mõeldud... kuigi Robida asjades oli omajagu irooniat kah.

Mina lähtun küll alati teose ajaloolisest kontekstist... ilmselt siit ka meie tõlgentuste erinevus...

Metsavana ütles ...

Ma ignorant polnud tegelikult nende konseptsioonidega
üldse tuttav. Tänud igaljuhul, sai paar päris head lugemisideed. Albert Robida oli samuti tänaseni
tundmatu nimi. Väga vahvalt joonistas, humoorikalt ja fantaasiarikkalt.

Päris anakronismide kogumikku aurupungiks tegelikult
ka nimetada ei tohiks muidu läheks ikka väga laiali. Ja kui järele mõelda siis ega valgus Koordist ei nimetata ka mitte kusagil nüüd tänapäeval kui komöödiat isegi
kui kõik seda nii võtavad. Ajaloolise konteksti järgi on ehk tõesti täpsem asju jaotada -
vähem segadust.

Kalmsten ütles ...

hmm...mina olen Steam punk - ist naamoodi aru saand, et köik on nagu tänapäewal, aga elektrit ei ole leiutatud vöi vähemalt mitte kasutusele vöetud, et steam -tech on alternatiiv nagu vms.

H ütles ...

Otot, ma pean nüüd tsiteerima...

"Samas, neid ei tehtud ju aurupungina... need olid siiski rohkem tõsisena mõeldud... kuigi Robida asjades oli omajagu irooniat kah."

Kas ma saan nüüd õigesti aru, et sinu vaatepunkti kohaselt on aurupungi žanri eelduseks, et teos ei tohi tõsine olla?

Ulmeguru ütles ...

2 Cleitus van Damm aka MNC
Aurupunk võib vabalt ka fantasy olla... näiteks Tim Powersi romaan «The Anubis Gates» (1983), kus on mittetehnoloogiline ajaränd ja muistse Egiptuse maagia, kuid ei mingit tehnikat.

Sageli esinevad aurupungis ka golemid ja homunkulused... näiteks.

2 Higgins
Seletan. Mõtlesin ikka seda, et need illustratsioonid on oma aja tõsimeelne nägemus tuleviku tehnikast. Tõe huvides mainisin, et Robida 100% tõsine polnud. Aurupungiga on neil pistmist aga sedavõrd, kuivõrd on aurupunk neist inspiratsiooni saanud.

Noh, et nagu Alfred Bester ja John Varley pole küberpunk, kuigi kõik küberpungi esimese laine autorid neid lugesid ja olid permanentses sillas nende teostest.

Ove ütles ...

Kindlasti aur, kuid kuipaljukest seda punki seal on, võib igaüks ilmselt ise vabalt valitud konseptsiooni puhul otsustada :)

Raamat oli Verne'likult kirjutatud ja oleks mulle ilmselt palju rohkem peale läinud, kui ma oleks oma 10 aastat noorem. Ja nüüd ma vähemalt tean, kus mu raamat on :D

Metsavana ütles ...

Elekter on aurupungi suure eeskuju Jules Verne lausa lemmik energiaallikaks. Ka Nautilust viis puhas elekter edasi nii ,et seda ei saa päris aurupungi tunnuseks võtta ,et ainult aurumasin on edasviivaks jõuks.

Kalmsten ütles ...

@ metsavana
J. Verne vöttis elektrit alternatiivina steam tech-ile, mitte , et ma eriti Verne kohapealt söna oskaks vötta sest ma olen elujooksul 2 raamatut läbi lugenud: "saladuslik saar" vabast tahtest ja "15 aastane kapten " kohustuslikus korras...
Verne oli kövasti omast ajast ees ja elektrit ta pidas köikelahendavaks variandiks. seega pöördun tagasi oma algse teema juurde , et steam punk on maailm ilma elektrita...vaielge vastu kui tahate.
@Ulmeguru
ma poleks elusees "anubis gate"-i steam - punkiga seostanud.... golemid ja humonkulused lähevad rohkem maagia kui tehnoloogia alla. Need on aga kaks vastandit...

Kalmsten ütles ...

kas golemid mitte ei pärine juudi mütoloogiast?

Metsavana ütles ...

Golem oli jah juudi savikoll muarust kah.

Kuna aurupunk tekitab niipalju erinevaid arvamusi ja küsimusi siis ma arvan ,et Ulmeguru võiks päris tõsiselt kirjutada mõnda Algernoni numbrisse sellest väikese artikli. Oleks kindlasti äärmiselt põnev lugeda, tooks lisaks selgust teemasse ning annaks hüvasid vaatamis/lugemisvihjeid.

Ulmeguru ütles ...

Ilmselt tuleks vist kirjutada jah... sest vaidlus on läinud sedavõrd mahukaks (ja paljude asjadeni pole jõutudki)...

Golem on jah juudi mütoloogiast, aga arvatakse ka et igasugu roboti-ulme on tugevalt golemi-lugudest inspireeritud.

Aurupunk pole kunagi end üheselt deklareerinud kui science fiction'i eriharu... aurupungi üheks peamiseks iseloomustavaks jooneks (eriti algusaegadel) oli Dickenslik London oma söetolmu, lohutu tööstuskeskkonna ja süngete inimsuhetega... mislaadi lugu nende dekoratsioonide vahel toimus, see oli juba suvaline...

Loe: http://en.wikipedia.org/wiki/Steampunk

Metsavana ütles ...

Aga väga põnev ja hariv vaidlus on olnud. Minu viga on küllap selles ,et olen vähe tuttav just nimelt nende aurupungi loojate töödega.