Lugedes Trashi blogist koomiksijutte läks hammas endalgi tasapisi verele nii ,et võtsin kätte ja käisin mehe allikal ehk Lauril Tallinnas külas ning tassisin ka endale Türbatusse paraja autokoorma lugemist. Vastutasuks lubasin neist kõigist lühidalt ka midagi kirja panna nii ,et filmidele ja raamatute kõrvale hakkab siia edaspidi ka koomiksijuttu ilmuma. Desolation Jones sai kõigist raamatutest aga esimesena kätte võetud kahel asjaolul. Esiteks oli ta kuidagi sattunud paki pealistesse kihtidesse ja teiseks oli ta ainus kaasatoodud koomiks mis ei kujutanud endast 4+n raamatust koosnevat sarja ning tundus seega alustamiseks ja enda üleskütmiseks sobilik.
Selle, pisut noiriliku, koomiksi peategelaseks on endine MI6 agent Michael Jones kes alkoholiprobleemide tõttu saadeti "Desolation Testi nimelisse
projekti. Täpsemalt mis katseid seal temaga tehti pole koomiksis otseselt öeldud (vaid midagi seoses aasta otsa magamatusega) selle tulemusel pole ta aga
võimeline tundma mitte ühtegi emotsiooni - kaasaarvatud hirm ja kahetsus. Lisades sinna juurde asjaolu ,et ta on käsivõitluses suisa ületamatu ning
,et valitsus paistab kõigi tema tegevuste suhtes silma kinni pigistavat muudavad ta äärmiselt ohtlikuks vastaseks. Ja sobilikuks meheks eriti kahtlasteks
ja räpasevõitu töödeks. Lugu algabki sellest kuidas ta palgatakse ühte järjekordset hämarat juhtumit lahendama. Rikkal valitsusega seotud vanamehel on nimelt läinud kaduma lindirull Hitleri enda poolt punkris filmitud pornoga. See algselt veider kuid lihtsavõitu tundunud töö hakkab aga loomulikult tasapisi üle pea kasvama.
Tegemist oli üllatavalt hea koomiksiga. Kena pliiatsijoonistus, kergelt jälgitav tekst, tugevalt küüniline musta huumorit sisaldav nauditav dialoog ning
üllatavalt jõhker lõpp oleksid mõned peamised märksõnad.
Seostest meenus korduvalt John Carpenter'i tunnine lühihorror Cigarette Burns kus samuti otsiti ühte äärmiselt haruldast filmilinti. Tõsiselt kahju on vaid ,et käesolev raamat jäi ainsaks ning peale valmimist tõmmati kompanii poolt otsad kokku ja pandi see perspektiivikas projekt riiulile.
Igaljuhul veelkord - väga mõnus lugemine superkangelasest minu maitse järgi. Annaks hindeks vist 9-10 kui kasutaksin praegu filmidega sarnast hindamisskaalat. Kuna aga hetkel paistab ,et kõik Lauri koomiksid tuleksid konkurentsitult sama numbriga siis vähemalt alguses ma punkte jagama ei hakka. Tutvun selle maailmaga veel natuke sügavamalt ning kui juba mingit kogemust oman ja seoseid oskan luua vaatan seda asja uuesti. Kuid nüüd Sandmani lugema ning siis Transmetropolitani! Käesoleva koomiksi kohta leiate aga
Trashi blogist veel lisalugemist.
Postitused
Lugedes Trashi blogist koomiksijutte läks hammas endalgi tasapisi verele nii ,et võtsin kätte ja käisin mehe allikal ehk Lauril Tallinnas külas ning tassisin ka endale Türbatusse paraja autokoorma lugemist. Vastutasuks lubasin neist kõigist lühidalt ka midagi kirja panna nii ,et filmidele ja raamatute kõrvale hakkab siia edaspidi ka koomiksijuttu ilmuma. Desolation Jones sai kõigist raamatutest aga esimesena kätte võetud kahel asjaolul. Esiteks oli ta kuidagi sattunud paki pealistesse kihtidesse ja teiseks oli ta ainus kaasatoodud koomiks mis ei kujutanud endast 4+n raamatust koosnevat sarja ning tundus seega alustamiseks ja enda üleskütmiseks sobilik.
Selle, pisut noiriliku, koomiksi peategelaseks on endine MI6 agent Michael Jones kes alkoholiprobleemide tõttu saadeti "Desolation Testi nimelisse
projekti. Täpsemalt mis katseid seal temaga tehti pole koomiksis otseselt öeldud (vaid midagi seoses aasta otsa magamatusega) selle tulemusel pole ta aga
võimeline tundma mitte ühtegi emotsiooni - kaasaarvatud hirm ja kahetsus. Lisades sinna juurde asjaolu ,et ta on käsivõitluses suisa ületamatu ning
,et valitsus paistab kõigi tema tegevuste suhtes silma kinni pigistavat muudavad ta äärmiselt ohtlikuks vastaseks. Ja sobilikuks meheks eriti kahtlasteks
ja räpasevõitu töödeks. Lugu algabki sellest kuidas ta palgatakse ühte järjekordset hämarat juhtumit lahendama. Rikkal valitsusega seotud vanamehel on nimelt läinud kaduma lindirull Hitleri enda poolt punkris filmitud pornoga. See algselt veider kuid lihtsavõitu tundunud töö hakkab aga loomulikult tasapisi üle pea kasvama.
Tegemist oli üllatavalt hea koomiksiga. Kena pliiatsijoonistus, kergelt jälgitav tekst, tugevalt küüniline musta huumorit sisaldav nauditav dialoog ning
üllatavalt jõhker lõpp oleksid mõned peamised märksõnad.
Seostest meenus korduvalt John Carpenter'i tunnine lühihorror Cigarette Burns kus samuti otsiti ühte äärmiselt haruldast filmilinti. Tõsiselt kahju on vaid ,et käesolev raamat jäi ainsaks ning peale valmimist tõmmati kompanii poolt otsad kokku ja pandi see perspektiivikas projekt riiulile.
Igaljuhul veelkord - väga mõnus lugemine superkangelasest minu maitse järgi. Annaks hindeks vist 9-10 kui kasutaksin praegu filmidega sarnast hindamisskaalat. Kuna aga hetkel paistab ,et kõik Lauri koomiksid tuleksid konkurentsitult sama numbriga siis vähemalt alguses ma punkte jagama ei hakka. Tutvun selle maailmaga veel natuke sügavamalt ning kui juba mingit kogemust oman ja seoseid oskan luua vaatan seda asja uuesti. Kuid nüüd Sandmani lugema ning siis Transmetropolitani! Käesoleva koomiksi kohta leiate aga Trashi blogist veel lisalugemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar