Neile kes siinsetes tekstides kirjavahemärkidest puudust tunnevad mõned komad ja punktid. Võtke aga julgelt ning pange kohtadesse kus tunnete, et võiks vaja minna: "....,,,,,,,,,....-----.......""""""""".....,,,,,,,,,,,"
Ulmeajakiri Reaktor
Reaktor
Elektriteater
Tartu Elektriteater
Color by..
Überwaldi litsentsivabad blogijad
MacLaren
Dedicated to the unofficial fuel of choice of Tartu film bloggers. Makes watching Z-grade movies bearable, and is produced by genuine alien overlords (the back of the bottle says so).
Mart Juur armastab Rahva Oma Kaitses pidevalt öelda ,et ajalugu kordub farsina ja see lause iseloomustab minu arvates hästi ka käesolevat lugu. Või mida öelda filmi kohta kus veidrike kamp reisib mööda maad kuningas Arturiks ja tema rüütliteks kostümeeritult ning korraldavad raha eest turniire (kasutades hobuste asemel mootorrattaid). Seltskond on seejuures äärmiselt kirev. Olemas on nii põhimõttekindel ja aateline kuningas (Ed Harris) kes ootab müstilist musta rüütlit kellepeal end tõestada, neegrist Merlin (kes liblikaid täis tätoveeritud ja armastab vanu legende räpivormis suupillil esitada), noor mässuline trooni ihaldav rüütel jne. Ühesõnaga mehed ja naised kelledele pole nende töö mitte etendus või kraadi kangem larp vaid ainus võimalik elustiil. Ajad on kahjuks aga muutunud ning kuidas nad ka ei pingutataks
pressib reaalsus ikkagi sisse- küll korrumpeerunud politseinike, rahaahnete meediajõmmide või kasvõi kohalike osside näol - ja hakkab tasapisi ühtse vennaskonna vahele kiilu lööma.
Kohati suudab film päris korralikult meelt lahutada ning üllatada ja neid kohti kus saab mõnuga naeru pugistada on päris mitu (kasvõi kui rüütlid on end polsterdanud liiklusmärkide sarnaseks või õnnetud pasunamehed kellede makilint sõlme aeti). Üldiselt on kaks ja pool tundi siiski natuke liiga pikk aeg ning tegevus kipub liigselt venima (tegemist ühe neist väheste juhtumitega kui oleks tahtnud pigem näha mõnd kärbitud versiooni). Lisaks olin õrnalt pettunud kuna kujutasin filmi hankides postri ja mõnede screenide järgi ette ,et tegevus toimub hoopis psühhedeelilises - anakronistlikus vana-Inglismaal kus kohe peale ratta leiutamist on avastatud ka sisepõlemismootorid. Filmi lõpp oli aga üldse mingi veider sümbioos Easy Riderist ja Andrus Kivirähu Rehepapist ( kuningas Billyl olid nimelt ka kolm väikest kuid humoorikat soovi).
Käesolev film on minule muide esimene George A. Romero mitte horrori vaatamine - ei teadnudki ,et mees gore ja zombide vabu asju teinud on ning huvitava lisafaktina tuleb veel äramärkida ,et Stephen King ja ta naine Tabitha tegid siin ka lühikese otsa - filmi koondhinnet see aga ei päästa. 6/10
2 kommentaari:
hehh...mul ei tulnud meeldegi, et ma seda vilmi näinud olen enne kui sa Stephen K. ja co-d mainisid :D
see yx pilt on juskui osama, obama ja putin jagaks maid :)
Postita kommentaar