Kuidas ma Kaka tõttu viinast ilma jäin

Kuigi jalka on hetkel hapukurgi hooaja küüsis vaevlevas meedias pop teema mõtlesin siiski ka ise Eesti-Brasiilia mängust paar rida kirja panna. Esiteks oli ju tegemist peaaegu ,et ühisvaatamisega. Kaesime seda koos onu Kalveriga ning lõpuminutiteks jõudis isegi Xipe kohale. Ja teiseks on see kui Metsavana vaatab sporti (ja veel telekast) ikkagi väga harv juhus mida kohe kindlasti iga aasta ette ei tule. Poleks küllap ka seekord vaadanud aga juhtusin lihtsalt rumala peaga onu Kalveriga viinapudeli peale kihvleo sõlmima ,et Eestlased löövad Brasiilia vastu vähemalt ühe värava. Asjatundjad praegu kindlasti muigavad aga ma ei teadnud enne vaatamist suurt kottigi sellest, et kes need Brasiilased ikka on ja mida oskavad. Olin vaid lehest lugenud kuidas noide parim Kaka nimeline mees väljaku taha ära eksis ning rõõmustas ,et sai elu esimest korda politseiautoga sõita. Selline mõnus uudis uinutas veelgi mu valvsust ja tekitas julgust panuseid tõsta nii ,et iga eestlaste löödud värav annaks juba mulle ühe pudeli va hundijalavett. Asusin ühesõnaga jalkat vaatama rõõmsalt kõrgendatud meeleolus. Ning raudkindla teadmisega ,et sõidan suure tõenäosusega filmiblogijate kokkutulekule kotitäie viinadega. Peale viisteist minutit väljakul toimunu jälgimist oli aga selge ,et viinast olen küll ilma nagu lits süütusest. Hea oli kui eestlased palli puutudagi said. Vahepeal meenutas toimuv juba seda kuidas väiksemalt on suurte poiste poolt ranits ära võetud ja nüüd loobitakse seda käest kätte üle ta pea. Umbes stiilis, et kehviku söögiraha (30 miljonit) juba võeti ära ja nüüd veel narritakse kah. Eks see rikkus eesti meeskonna tuju ka ning tingis omakorda selle ,et kohati läks platsil toimuv juba vägivaldseks - teravaks ja aeg ajalt tuli mõnedele meestele meelde tuletada ,et tegemist ikka sõpruskohtumisega ning eesti jalgpalli juubeli aegu pole ilus hakata üksteise nägusid üles lööma. Selle rabelemise positiivseks küljeks oli samas ,et kui võitu ei tulnudki siis vähemalt said Brasiilased rohkem kolki kui meie mehed. Üks viidi ju suisa kanderaamiga minema. Aga muidu oli tegemist isegi päris üllatavalt põneva meelelahutusega. Tänu sellele ,et vaatasin asja koos onu Kalveriga, kes ka ise vana jalkaäss ja mõnd segast asja seletas, sain ühtlasi ka pisut rohkem platsil toimuvast aru. Huumoripoole eest hoolitsesid aga kommentaatorid kellede suhtes tekkis tugev kahtlus ,et ega nad Juure ning Kivirähu kombel oma putkas pudelit ei kummuta. Humoorikaid laused stiilis "pall pani kiilaka pealt lutsu", "lükaku või munadega" ja "hoia brasiilasi kui sedasamust" tuli neilt igaljuhul pidevalt. Kokkuvõtteks eks see viinast ilma jäämine oli mulle rohkem samasuguse sümboolse tähendusega nagu eesti meeskonnale antud kaotus. Küllap joome selle viina nii kui nii kahekesi Kalveriga mingiaeg ära. Ja Eestlased said ju ka samas tõestada ,et ega nad nüüd nii kehvad polegi. Näiteks itaalased olevat kaotanud Brasiiliale kogunisti seisuga 2:0. Üheks suureks pettumuseks oli muide hoopis see see ,et tüübid põrutasid kohe peale mängu lõppu Tallinna turule vana Toomase suveniirlampe ning silmupütte koju kaasa ostma ning intervjuu nendega jäi tegemata. Kahju, oleks huviga sealpoolset arvamust kuulanud. Pildid ise on aga virutatud googlest ja mitmetest meediaväljaanetest nt Postimees ja Delfi ..kui sellega mingeid õigusi rikkusin (ei tea täpselt neid tingimusi) siis võin nad maha ka võtta. Kes ütles ,et jalgpalli ei saa kultuurselt nautida.