The Dentist (1996)

Hambaarst on üks asi mida kardan nagu vanakurat välku ja hammastega seotud teemad on minujaoks hellad ning seotud terve rea goreste mälestustega - kõik need vene rihmülekandega masinavärgid ja tuimestuseta juureravid. Juba üksi puuri undamine on minuarust kohutavam heli kui sadade põrgukateldes keevate patuste karjed. Seega oli käesolev film kohati päris närvipihta. Kõik saab alguse sellest kui edukas, klassikalisest muusikast lugupidav, kõrgklassi hambaarst satub ühel päeval peale kui abikaasa teda kohaliku torumehega petab. Dr kaotab selle tulemusena õige mitu olulist kruvi ja hakkab langema üha sügavamasse hullumeelsuse ning pettekujutluste maailma, kus näeb end ümbritsemas vaid jälkust ja mäda mida ta asub vapralt mitmesuguste teravate abivahenditega patsientidest välja juurima-puurima. Brian Yuzna on loonud igati originaalse horrori kus maniak on seekord peategelane ning toimuvat esitletakse vaatajale läbi mõrvari enda silmade ja vaatenurga. Kõik teised teised tegelased on ohvrite rollis ning ühtegi kangelast esile ei kerki. Stiililt saab Dentist'i paljusgi võrrelda mehe teise filmi - Society'ga - tegevus on ka siin enamuse ajast tempolt aeglane kuid pinev ja toimuvat ümbritseb sarnane mõnus pahaendeline-unenäoline atmosfäär. Hambaarst on seejuures küll pisut vähem musta huumorit sisaldav, kuid selle eest märksa häirivam ja sadistlikum. Neile kellele Yuzna filmid meeldivad võib julgelt soovitada ja isu hambaarsti juurde minna läheb ka arvatavasti mõneks ajaks üle. 8/10 Kõige ähvardavam hambaarsti kabinet mida minu silmad siiani näinud Naine sätib kodus end õhtusöögiks korda... ...ja mees katab samal ajal peolauda Hambaarsti töös on ka vahest helgemaid momente Mees kes küll vist terve kvartali naistest ülekäis