pühapäev, 7. juuni 2009

Tabamatud tasujad (1966) The Elusive Revengers

Mõtlesin teha seekord pisut teistmoodi postituse kus mu enda teksti asemel filmiga samast ajastust pärinev arvustus mis tsenseerimata ümberkirjutatud 1967 aasta aprillis ilmunud kinoajakirjast Ekraan. Autori nime sealt kahjuks ei leidnud kuid loodan ,et ta ehk ei pahanda. Tekst annab igal juhul hästi edasi tollaegset meelsust ning võtab praegu just nagu ka film ise kergelt muigama. "Kirjanik PAVEL BLJAHHIN pühendas oma raamatu (romantilisemaid teoseid Kodusõjas) "Punastele saatanatele". 1923 aastal ekraniseeris rezisöör Ivan Perestiani selle jutustuse. Film tõi ekraanile Kodusõja marutuule, köitis kinokülastajaid oma romantilisuse ja revolutsioonilise paatosega. Kodusõja noorte kangelaste sangarlus aitas kasvatada noort sugupõlve. "Tabamatute tasujate" autorid käsitlevad taas Pavel Bljahhini teose teemat, pühendavad talle oma filmi. Kirjutati uus stsenaarium, milles peaaegu polegi süzeelisi kokkusattumusi raamatuga ega Perestiani filmiga. Ent ka siin on juttu "punastest saatanatest". Tol äreval ajal tegutsevad Ukraina steppides rohkearvulised jõugud. Ühega neist - ataman Burnasi jõuguga - peavadki filmi kangelased võitlust. Neid on vaid neli: valgekaartlike bandiitide poolt tapetud komissari lapsed Danka ja Ksanka. Piiteri gümnasist Valerka ja mustlane Jaska. (muide, Jaska on uus tegelaskuju. Bljahhini jutustuses oli ta hiinlane. Perestiani filmis - neeger. Filmi autorite meelest on mustlaspoiss ajastule iseloomulikum.) Nad on õigupoolest veel lapsed ega ole õppinud neid ümbritsevast tegelikkusest õigesti aru saama. Kuid lapsed tajuvad intuitiivselt, et vaja on võidelda. Kui vaenlased tapsid isa, siis tuleb kätte maksta, keegi ründab revolutsioonilisi saavutusi - tähendab, neid saavutusi tuleb kaitsta, tuleb võidelda." "Zanrilt on see seiklusfilm, omamoodi "Metsiku Lääne" film. Siin on palju trikke, ratsutamist, tagaajamist ja tulistamist. Milles on siis filmi sarnasus ja erinevused tummfilmist "Punased saatanad" ? Seiklusfilmide häid traditsioone järgides püüdsid autorid teha filmi paremaks, huvitavamaks ja ideeliselt sügavamaks. Põnev, seiklusrohke süzee, romantika, teravate ootamatute situatsioonide rohkus ühest küljest, ja filmikunsti uusimad võimalused - lai ekraan, värvid, trikkfilmitehnika ja sündmustiku pöörane tempo - võimaldasid luua P. Bljahhini tuntud jutustuse süzeel rajaneva filmi, mis jääb noortele kinokülastajatele meelde ning pakub neile head eeskuju." Ehk siis nagu omaaegsedki tunnistavad - tegemist on eelkõige ühe korraliku hapukurgi westerniga (aitäh Fletchu hea termini eest) mida tänapäevalgi huumori ja värvikate tegelaste tõttu hea vaadata. Hindamise juures mängib olulist rolli muidugi ka nostalgia kuna väiksena meeldis see film mulle väga ning mäletan selgelt kui lohutamatu kord olin kui tukkuma jäin ning ta mahamagasin - praegu võib selle üle muiata kuid tookord oli Tabamatud tasujad terve nädala lahedaim põnevusfilm ja Elva kinos ei näidatud ka kottigi. "Punased saatanad! Vanemad kinokülastajad muidugi mäletavad neid kaugete ja karmide aastate poisse ning tüdrukuid. Näljaseid kuid lõbusaid, närudes kuid võitlushimulisi noori rüütleid." Budjonnõi mõtleb mustlasele perenime Üks hea rongistseen kuulub ju ka lahutamatu osana westerni juurde Ja viinapudelid olid siis ikka õiget mõõtu Mustlane ja kingib kellelegi midagi väärtuslikku ? väga ebausutav koht Kehviku lehm jäi valgetel küll saamata kuid võeti järgnevatel aastatel kindlasti punaste endi poolt ära 9/10

4 kommentaari:

Ralf ütles ...

Sõralftik:

hapukurgivestern - venemaal toodetud vestern
hääldus: hapukurgivestern

Margus ütles ...

Filmile müüdi 54 500 000 piletit.

Võrdluseks. Samal aastal välja tulnud "Kaukaasia vang" kogus 76 540 000, "Mustlane" 55 624 000, "Muinasjutt tsaar Saltaanist 26 800 , "Sõda ja rahu" 3. osa 21 miljonit ja 4. seeria 19 800 000.

"Tasujate uued seiklused" kogus aastal 1969 76 miljonit 700 piletit.

Ulmeguru ütles ...

Tuleb välja, et see tekst on minuga ühevanune... ma sündisin 1967. aasta aprillis...

Selle teksti autor aga ilmselt ei pahanda taasavaldamise asjus, sest tegu on kehva tõlkega vene keelest... st inimene pole aru saanud, et mida ta tõlgib.

Film pole pühendatud, vaid film ongi Bljahhini romaani «Punased saatanad» vaba ekraniseering.

Olen romaani lugenud ning filmil on ikka väga palju süžeelisi kokkulangevusi romaaniga. Tõsi, romaan on filmist kõvasti nõrgem.

Ahjaa, omal ajal hüüti nõukogude westerneid easterniteks... kui Metsik Lääs, siis western... kui Metsik Ida, siis eastern.

metsavana ütles ...

Numbrid on päris korralikud ja eastern on ka hea nimi, polnud seda varem kuulnudki.

Kavatsen igaljuhul laisk olla ning kirjutada edaspidigi mõne vaadatud filmi puhul Ekraani jutu ümber.