Selleasemel ,et vaikselt kodus istuda ja vaadata suurepäraseid ulmefilme nagu Ikarie XB1 või The Day the Earth Caught Fire lasin end taas kinno meelitada. Tegin seekord isegi väikese kangelasteo. Kuna seansini oli aega ostsin endale väikese topsi coca-colat. Sisse
seda küll viia ei julgenud, jõin kiirelt uksekõrval ära. Filmis olen aga pisut pettunud ja nüüd
plaanin küll (kui lastakse) pikemalt kaevuda vanemasse ulmesse-horrorisse.
Tundus nagu oleks vaadanud kahte erinevat filmi, esimene pool on mõnusa huumoriga komöödia ameerika superkangelaste pihta. Joodik-kodutu superman, käib pohmelliga kriminaale püüdmas ning selleasemel ,et olla armastatud inimesed hoopis vihkavad teda. Kõik oli paljulubav sisaldades mitmeid häid nalju. Kuskilt keskelt tuli aga ootamatu twist mis viis kõik allamäge. film muutus lõpuks ise selliseks mida parodeeris. Sisse tuli melodraama ja USAlik ninnunännu. Kadus ka pea täielikult huumor va paari varasema nalja kordamine. Kogu saatuse ja mineviku teema läks liiale ja hakkas uinutama. mulle oleks peategelane rohkem meeldinud sellisena ,et suvaline neeger saigi malakaga pähe ning valmis peerukoti stiilis kangelane. Tegelikult olin ma eelinfot niipalju ikka kuulnud et kusagil keerab film ära, ma õnneks täpselt ei teadnud mis suunas, ainult et allapoole nii ,et väga suure üllatusena kõik ei tulnud. Oleks igaljuhul kindlasti saanud veel peenelt ameerika superkangelaste suunas nalja heita ja poleks pidanud nii madalale tõesti laskuma kui tehti. Saan muidugi ka aru ,et ei saadud väga kaugele ikka minna, saed ikkagi oma oksa ja vihastad veel leivaisa ning nii tuli teha ilus rahastajatele meeldiv lõpp.
Arusaamatuks jäi veel ameeriklaste julgus, Hancock'i kutsus iga põlvepikkune poisikegi assholeks, mina küll ei julgeks isegi ilma supervõimeteta kodutule purjus neegrile nii öelda.
4/10
Postitused
Selleasemel ,et vaikselt kodus istuda ja vaadata suurepäraseid ulmefilme nagu Ikarie XB1 või The Day the Earth Caught Fire lasin end taas kinno meelitada. Tegin seekord isegi väikese kangelasteo. Kuna seansini oli aega ostsin endale väikese topsi coca-colat. Sisse
seda küll viia ei julgenud, jõin kiirelt uksekõrval ära. Filmis olen aga pisut pettunud ja nüüd
plaanin küll (kui lastakse) pikemalt kaevuda vanemasse ulmesse-horrorisse.
Tundus nagu oleks vaadanud kahte erinevat filmi, esimene pool on mõnusa huumoriga komöödia ameerika superkangelaste pihta. Joodik-kodutu superman, käib pohmelliga kriminaale püüdmas ning selleasemel ,et olla armastatud inimesed hoopis vihkavad teda. Kõik oli paljulubav sisaldades mitmeid häid nalju. Kuskilt keskelt tuli aga ootamatu twist mis viis kõik allamäge. film muutus lõpuks ise selliseks mida parodeeris. Sisse tuli melodraama ja USAlik ninnunännu. Kadus ka pea täielikult huumor va paari varasema nalja kordamine. Kogu saatuse ja mineviku teema läks liiale ja hakkas uinutama. mulle oleks peategelane rohkem meeldinud sellisena ,et suvaline neeger saigi malakaga pähe ning valmis peerukoti stiilis kangelane. Tegelikult olin ma eelinfot niipalju ikka kuulnud et kusagil keerab film ära, ma õnneks täpselt ei teadnud mis suunas, ainult et allapoole nii ,et väga suure üllatusena kõik ei tulnud. Oleks igaljuhul kindlasti saanud veel peenelt ameerika superkangelaste suunas nalja heita ja poleks pidanud nii madalale tõesti laskuma kui tehti. Saan muidugi ka aru ,et ei saadud väga kaugele ikka minna, saed ikkagi oma oksa ja vihastad veel leivaisa ning nii tuli teha ilus rahastajatele meeldiv lõpp.
Arusaamatuks jäi veel ameeriklaste julgus, Hancock'i kutsus iga põlvepikkune poisikegi assholeks, mina küll ei julgeks isegi ilma supervõimeteta kodutule purjus neegrile nii öelda.
4/10
1 kommentaar:
allakäigu algus,
coca colat ma mõtlen ;)
Postita kommentaar