Thad Beaumont on ühiskonna lugupeetud liige ning pereisa. Kuid varjunime George Stark all kirjutab ta üsnagi B maigulisi sopakaid, kus voolab ämbrite viisi verd ja kepp käib nagu koduõlu ning need teosed toovad ka talle üsnagi korralikult raha sisse. Raamatute kirjutamisel abistab teda ta sees peituv teine isiksus - kaksikvend kes pesitseb ajus kasvajana. Kui Thad oli 11 üritati seda eemaldada kuid tundub ,et tulutult - ajust saadakse kätte vaid silm ja mõned hambad. Ühel päeval ilmub välja põhjajoonud üliõpilast meenutav tegelane kes teatab ,et teab mis raamatuid Thad kirjutab. Mitte alludes väljapressimisele otsustab kirjanik ise kõik ajakirjanduse kaudu avalikuks teha ning korraldab isegi pressi jaoks fiktiivse Stark'i tegelase matuse. Midagi läheb aga väga valesti sest öösel ronib tühjast hauast George Stark täies hiilguses välja ja asub tapma kõiki kes olid ta matmisega seotud. Lisaks asub ta enda loojat ja tolle peret ähvardama ,et see jätkaks lugude kirjutamisi, ilma selleta hakkaks ta lagunema ega suudaks
kaua pärismaailmas vastupidada.
King'il pole see ainus lugu ja film kus peategelaseks lõhestunud isiksusega kirjanik. Näiteks meenub Secret Window (2004) mis mulle meeldis isegi rohkem käesolevast filmist. Küllap nii suure produktiivusega nagu Kingil juhtub ikka ,et aegajalt kipud end kordama või lihtsalt nõudmistele vastu tulles saasta tegema. Kingi aga üks suuremaid vigu on liigne lobisemine-näitamine, selle nahka on läinud lugematul hulgal filme-raamatuid, näiteks viimati Needful Things. Kohati tundub ta olevat kui mustkunstnik kes peale õnnestunud suurepärast trikki seletab publikule nõksu lahti ,et kus ikkagi oli salauks ja peidetud peegel ning kuidas tähelepanu kõrvale juhtides seda ja toda tegi. Ka siin filmis läheb ta lõpus pisut liiale. Õnneks siiski vähem kui tavaliselt, halastades kurjale raamatukangelasele ja laseb viimase tihastel muinasjutumaale tagasi kanda. Rohkem kui veidi kummaline oli veel mõnede tegelaste käitumine. Näiteks politseinik kes olgugi ,et Thad Beaumont'i sõrmejäljed on igal kuriteopaigal ning mehikesel puudub igasugune alibi, ei vahista teda. Vaid korrutab ,et usub temasse hoolimata kuhjuvatele laipadele ning üha uutele süütõenditele mis viitavad otse Thad'ile. Isegi Fox Mulder oleks juba ammu kirjaniku raudu pannud. Muidu on siiski George A. Romero'l koostöö Stephen King'iga paremini välja tulnud kui Dario Argento'ga hoides isegi pisut põnevust üleval. Kokkuvõtteks jäi aga kahjuks siiski keskpäraseks.
Kirjanik ja tema looming.
Asjatundmatutele selgituseks ,et pildil on aju ning silm
6/10
Postitused
Thad Beaumont on ühiskonna lugupeetud liige ning pereisa. Kuid varjunime George Stark all kirjutab ta üsnagi B maigulisi sopakaid, kus voolab ämbrite viisi verd ja kepp käib nagu koduõlu ning need teosed toovad ka talle üsnagi korralikult raha sisse. Raamatute kirjutamisel abistab teda ta sees peituv teine isiksus - kaksikvend kes pesitseb ajus kasvajana. Kui Thad oli 11 üritati seda eemaldada kuid tundub ,et tulutult - ajust saadakse kätte vaid silm ja mõned hambad. Ühel päeval ilmub välja põhjajoonud üliõpilast meenutav tegelane kes teatab ,et teab mis raamatuid Thad kirjutab. Mitte alludes väljapressimisele otsustab kirjanik ise kõik ajakirjanduse kaudu avalikuks teha ning korraldab isegi pressi jaoks fiktiivse Stark'i tegelase matuse. Midagi läheb aga väga valesti sest öösel ronib tühjast hauast George Stark täies hiilguses välja ja asub tapma kõiki kes olid ta matmisega seotud. Lisaks asub ta enda loojat ja tolle peret ähvardama ,et see jätkaks lugude kirjutamisi, ilma selleta hakkaks ta lagunema ega suudaks
kaua pärismaailmas vastupidada.
King'il pole see ainus lugu ja film kus peategelaseks lõhestunud isiksusega kirjanik. Näiteks meenub Secret Window (2004) mis mulle meeldis isegi rohkem käesolevast filmist. Küllap nii suure produktiivusega nagu Kingil juhtub ikka ,et aegajalt kipud end kordama või lihtsalt nõudmistele vastu tulles saasta tegema. Kingi aga üks suuremaid vigu on liigne lobisemine-näitamine, selle nahka on läinud lugematul hulgal filme-raamatuid, näiteks viimati Needful Things. Kohati tundub ta olevat kui mustkunstnik kes peale õnnestunud suurepärast trikki seletab publikule nõksu lahti ,et kus ikkagi oli salauks ja peidetud peegel ning kuidas tähelepanu kõrvale juhtides seda ja toda tegi. Ka siin filmis läheb ta lõpus pisut liiale. Õnneks siiski vähem kui tavaliselt, halastades kurjale raamatukangelasele ja laseb viimase tihastel muinasjutumaale tagasi kanda. Rohkem kui veidi kummaline oli veel mõnede tegelaste käitumine. Näiteks politseinik kes olgugi ,et Thad Beaumont'i sõrmejäljed on igal kuriteopaigal ning mehikesel puudub igasugune alibi, ei vahista teda. Vaid korrutab ,et usub temasse hoolimata kuhjuvatele laipadele ning üha uutele süütõenditele mis viitavad otse Thad'ile. Isegi Fox Mulder oleks juba ammu kirjaniku raudu pannud. Muidu on siiski George A. Romero'l koostöö Stephen King'iga paremini välja tulnud kui Dario Argento'ga hoides isegi pisut põnevust üleval. Kokkuvõtteks jäi aga kahjuks siiski keskpäraseks.
Kirjanik ja tema looming.
Asjatundmatutele selgituseks ,et pildil on aju ning silm
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar