Postitused
Mõtlesin loetleda üles mõned nüansid, mis muudavad selle kultusliku õuduskomöödia eriti nauditavaks.
1. Head näitlejad, Bruce Campbell ja Ossie Davis on mõnusad vanamehed ja oma rollides raskelt lahedad. Mulle meeldis ka Bruce muhe Texase aktsent ja sõnakasutus.
2. Fiiling. Atmosfäär on suurepäraselt ehitatud läbi muusika, monteerimise, kaameratöö, värvikate tegelaste dialoogi jms asjade. Esile tasub tuua nt stseene, kus Elvis röstib suurt põrnikat või mehe mälestustes kirjeldatud auto vurab tema voodi alt läbi. Ühtaegu cool, stiilne ja pisut nukker.
3. Huumor. Peategelasteks on ikkagi aastaid koomas olnud ning raugastunud Elvis ja Kennedy, kelle kurjad vandenõuteoreetikud mustanahaliseks võõbanud. Lisaks liigub ringi jusatkui "Fields of the Nephilimi" videotest pärit muumia, kes sodib vanadekodu peldikuseintele piltkirjas roppusi. Päris võrratu on vaadata ka seda kuidas ratastoolis Jack ja kõndimisraami ning mitu numbrit kitsama esinemisülikonnaga Presley suunduvad muumiat tapma (peamiseks relvaks alkoholiga täidetud mürgiprits).
Võluv on filmi juures ka selle valmistamise odavus, ning see, et nimetat odavus ei paista mitte üheski aspektis kuskilt välja. Sellise kinopildi võiks ka eestlased hea tahtmise korral valmis teha. Õnnetuseks nad ei taha, sest selline film ei suudaks kuidagi meie kinokunsti rikastada. Liiga vähe ugri-doomi, kolkakülaängi või hullumeelsust ning kunsti.
You don't fuck with the king!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar