Ütlen kohe ära, et mulle meeldis käesolev film märgatavalt enam kui 2000nendate aastate uusversioonid. Seletan kohe lähemalt ka põhjuseid. Esiteks maailm kus kõik märul aset leidis. See oli
märgatavalt süngem ning pahelisem, kui uutes filmides, kus ei suudetud tegevuskohta pooltki
niivõrd räpaseks, hämaraks ning julmaks mängida. Teiseks muidugi vahva
Dolph
Lundgreni peategelane. Tema hiiglasekasvu "Karistaja" mõjus "veenvalt" ja venna pealejäämine kõigis võitlustes tundus loomulik asjade kulg. Mees oli ikkagi
fucking lihamägi kes peajagu vastastest kõrgem. Lisaks muidugi
juustuhaisused kuid sellest hoolimata muhedad onelinerid mida tüüp igas
olukorras suutis puistata. Kolmandana oli lugu ise samuti ladusalt jutustatud. Yakuzad ja üldse kogu jaapani teema ol mõnus ning lõpplahendus sisaldas väikest vahvat twisti.
Tuleb taas nentida fakti, et 80nendatel tehti märksa paremaid superkangelaste filme kui tänapäeval.
7/10
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar