Eksistentsialistlik kriis

Mida edasi seda rohkem tekib tunne, et peaks nagu blogi ja FB lehega midagi nagu tegema. Filmiblogimisega on tunne, et ei (vähemalt minupoolelt siis) tule enam kunagi tagasi seda kuldaega, mis kunagi eksisteeris. Esiteks on huvi vähem ja teiseks olen nüüd keskendunud rohkem teisele meediumile (kirjandusele), kus olen pigem looja kui kriitiku rollis. Ausaltöeldes on see päris mõnus muutus - saab luua ise lugusid, mida teised kritiseerivad. Lisaks on tunne, et olen looja rollis edukam kui kriitikas. Vähemalt tunnustust olen kirjutamiste eest rohkem saanud. No ja siis on muidugi ka Reaktor, mis nõuab vahel lausa iga päev tähelepanu.

Ühesõnaga! Valikuid on kaks. Kas jätta blogi täiesti muutumatuks weebis asetsevaks arheoloogiliseks mälestusmärgiks kunagisele hobile. Või muuta see autoriblogiks, ehk hakata siia panema pigem igasugust infot ilmunud tekstide, kogumike jms kohta. Praegu kisub vähemalt justkui teise variandi poole aga eks vaatan kuidas jaksu on.