Soom (2007) Tõlkes Hing Kinni

Olin juba ammu tahtnud Tartu uut lahedat kinokohta Athenat külastada. Oli ainult head sellest kuulnud. Tuttav soovitas vaadata Teiste elu ära. Vedasin siis juba eelmine nädal teisip end kaaslasega kohale kuid üllatuseks oli kinokava muutunud ja Portugali filminädal. Kui Portugal siis Portugal mõtlesin. Seda enam et see oli hoopistükis tasuta. Seadsime mõnusalt sisse ja avastasime et film oli Portugali keelne ning subtiitri rida samuti või ehk kogun Hispaania. Seal ju see konks ,et nii odav oletus muidugi oli ka ,et ehk ajasid subid sassi. Ootasime natuke midagi ikka aru ei saanud..nägin titsshoti ära ja tõmbasime tasakesi minekut ..pool saali ühines meiega. Kohale jäid vaid paar vanemat õppejõudu, kamp tudengeid kes tundusid keelt mõistvat ja üks paarike kes pigem tegeles teineteise kui ekraani vaatamisega. Täna siis tegime uue katse kuid ajasin seekord nädalad sassi ja Teise elu asemel sattus hoopis Hing Kinni nimeline film. Kuid ei nurise üldse väga lahe teos. (On nüüd laisk ja kopeerib Athena veebist kirjelduse) Surma mõistetud vangi ja petetud abielunaise suhe areneb läbi kevade, suve, sügise ja talve Kim Ki-duki eelmiste tööde vaimus, ühendades filmist „Tühi maja“ tuntud linnakeskkonna tühjuse ja „Saare“ üksilduse režissöörile üha enam omaks saava iroonia ja koomikaga. Surmanuhtlust ootav Jang Jin üritab sooritada kongis enesetappu. Abikaasa truudusetusest tüdinud koduperenaine Yeon näeb uudist televiisoris ning otsustab vangi külastada. Järgnevad kohtumised, mille jooksul kaks võõrast elavad läbi terve armastuse aastaringi, mis lõpeb surmaga. Režissööri sõnutsi räägib see film inimsuhetest, mis on vahest nii keerukad, et raske on hingatagi.' Üks lahe mulle meeldinud tegelane oli vanglaülem kes kõike salaja kaameratega jälgis ja mängu juhtis. Samas polnud ta huvi perversne vaid tundus üksindusest ja igavusest tingitud ..tüüp isegi ümises kaasa kui kangelanna kes suurt viisi ei pidanud üürgas vangile laulda. Kinokoht niipalju ,et väga uhke ja glamuurne ning ei meenutanud erit just kino. Tartu Ekraan saab ikka korralikult ära. Pigem meenutas see teatris kui kinos käimist lisaks veel eksisteeris riidehoid, keegi kuskil kokat ja popkorni ei müünud ja publik tundus peamiselt koosnevat tudengitest. Järgmine nädal uuesti, kolm on kohtu seadus, lõpuks pean selle Teise elu ka ära nägema.