The Man from Earth (2007)

Ühe haridusasutuse õppejõud on kolimas ning kõik ta endised kolleegid on kogunenud vana kamraadi poole lahkumispeole. Võetakse mõnusalt napsu ning muu jutu seas hakatakse meest pinnima, et mis põhjusel ta ikkagi kolib. Selle kolimise põhjust on ta siiani kiivalt saladuses hoidnud. Vennike puikleb esiti vastu, aga siis tunnistab üles, et ta on tegelikult mitukümmend tuhat aastat vana surematu ja peab iga kümne aasta tagant edasi liikuma. Seltskond on säherdusest avaldusest muidugi totaalselt pahviks löödud. Kes kurjustab, kes peab seda leidlikuks vembuks ja kes valib hulluarsti numbrit. On aga ka neid, kes on ideest võlutud ning üritavad nn surematu ja koopainimese väiteid ristküsitluse abil proovile panna.

Film, mida on suurepärane vaadata, aga millest neetud raske kirjutada.  Kirjelduse alusel pealtnäha justkui maailma igavaim kinolugu üldse. Kogu tegevus toimub ühes pooltühjas toas ja peategelasteks on seltskond õppejõude, kes omavahel vaidlevad. Ei mingit tulistamist, eriefekte või koletisi. Samas aga kirjeldamatult haarav. Lugu kerib sind üha enam ja enam enda sisse ning ei lase ka peale loo lõppu enam lahti. Lisaks veel nutikas ning julge teemakäsitlus. Autorid on ette võtnud parajalt rasvase ampsu, mida läbi närida, ja tulevad välja enam kui auga. Kindel vaatamissoovitus. Tõenäoliselt üks parimaid ulme-draamasid, mida olen viimastel aastatel juhtunud nägema.10/10