Kolm mainimisväärset giallot

La morte ha fatto l'uovo AKA Death Laid an Egg (1968)

Üsnagi kõrgelthinnatud ja paljusoovitatud giallo, mis aga kahjuks mind kõnetada ei suutnud. Pilt oli väga ilus ja kunstiline, aga lugu ise liiga aeglaselt ning uimaselt voolav. Ei meeldinud mulle ka see liiga ebatraditsiooniline muusikataust, kus kääksutati kakofooniliselt viiulit või klimberdati klaverit. Lisaks jäi hullu teadlase loodud mutant-kanade teema liiga pinnapealseks ning lõpp tõmmati ka ülemäära äkiliselt kokku. Ehk siis giallo, mis visuaalselt mõnus, aga loo poolest liiga kaootiline ja veniv. 5/10

Una libélula para cada muerto AKA A Dragonfly for Each Corpse (1974)

Lugu politseiinspektorist, kes uurib prostituute tapva sarimõrvari juhtumit, kannatas sama probleemi all nagu "Death Laid an Egg". Ehk siis visuaalselt viisakas, aga süžeelt liiga uinutav. Giallo kohta häbematult vähe räpasust, verd ning rabavaid süžeepöördeid . 6/10

Un Posto ideale per uccidere AKA Dirty Pictures AKA Oasis of Fear (1971)

Filmi peategelasteks on kaks ehedat hipiajastu õit - noormees ja neiu, kes tegelevad Saksamaalt pornograafilise materjali Itaaliasse vedamise, müümise ja saadud raha mahaprassimisega. Viimane õnnestub neil nii edukalt, et lõpuks pole noortel enam taskus isegi tagasisõiduks vajalikku bensuraha. Kuna ka passiautomaadiga salaja tehtud erootilisi fotosid keegi osta ei taha, langevad armastajad lõpuks kuritegelikule teele ehk üritavad ühe ettejuhtunud häärberi garaažist veidi gäsoliini varastada. Õnnetuseks satub neile samal hetkel peale majaproua, kes leiab noorukites ideaalsed ohvrid, kelledega oma psühholoogilisi mänge mängida.

Mina isiklikult ei liigitaks seda filmi giallo alla. Enamus sellele zanrile omaseid punkte on puudu ja tegemist rohkem klassikalise psühholoogilise põnevikuga. Kvaliteet oli kah selline nibin-nabin -- kohati põnevam ja kohati igavam. Lõpplahendus jäi kahjuks selle igavama poole peale. 6/10