Mechanic: Resurrection (2016)

Mul oli valida kahe filmi vahel - selle ja The Thing with Two Heads (1972). Viimane on sellest, kuidas ühele pahurale valgele rassistile õmmeldakse õlgadele kurjategijast neegri pea. Aga mulle tundus, et Resurrection võib osutuda halvemaks filmiks ja mu halbade filmide intuitsioon ei vedanud taas alt.

Jason Statham tahab vaikselt pensionipõlve pidada aga üks ta vana kolleeg on pähe võtnud, et ta peab kindlasti veel kolm inimest tapma. Selleks võtab kurjam ühe suvalise tibi poolt peetava neegrilaste kooli pantvangi ja sunnib tütarlast kaasa mängima. Plaan on selline, et tüdruk paneb Stathami endasse armuda, misjärel ta röövitakse ja kasutatakse roimatööde väljapressimiseks. See hea plaan läheb lõhki, kuna tüdruk räägib esimesel võimalusel kõik välja. Statham on aga niivõrd jonnakas juurikas, et armub tüdrukusse kõige selle kiuste ning ei pane kätt ette ka röövile endale. Ehk nüüd tuleb tal ikkagi kolm suvalist sitapead tappa (pluss mõrvade tellija).

Selle filmi üks parimaid asju oli Tommy Lee Jones, ilmselt seepärast, et ta omas allveelaevu. Iga warlord, kes omab tuumaalveelaevu väärib respecti.

Submerged (2005)

Minuarust on selle filmi suurim häda see, et lisaks Seagalile mängis seal ka Vinnie "OI" Jones. Ilma temata võiks veel lasta end halvast montaazist ja kaameratööst ära petta, et Seagal pole tegelikult paks tünn, kes vaevu käsi liigutada suudab. Nüüd aga on võrdlusmoment kõrval. Vinnie möllab ringi nagu tulesäde. Hüppab siia-sinna, kisendab, kakleb, kukub, veereb, röögib veel, lõhub midagi jne. Seagal liikus temakõrval nagu vanadekodust põgenenud ja õlivahetust vajav robot. Okei, Vinnie on ka Seagalist 10 aastat noorem aga eakas mees juba temagi. Süzee oli ka ootuspäraselt nõrk, suisa igav ning allveelaeva teema osutus puhtaks vaataja petmiseks.

USA Ninja (1985)

80ndad oli ilus aeg. Iga kuri geenius ehitas endale supersõdurite armeed ning igal endast lugupidaval maffiabossil paiknes häärberi tagaaias ninjakool. Antud film räägib siis ühest järjekordsest sarnasest koolist ning badass ninjast, kes üksi kõik selle kasvandikud maha tapab. Lõpuvõitlus ei meenuta seejuures enam isegi tavapärast võitlust vaid see on rohkem mingi ninjade kolmas maailmasõda, kus võetakse appi ka ninjamaagia. Nimelt selgub, et ninjad on võimelised puhtalt tahtejõuga plahvatusi tekitada. Kahtlemata väga halb film aga kahjuks suurema isikupärata. 80nendatel on tehtud ka märksa hullemaid, sõgedamaid ja meeldejäävamaid ninjamadinaid. Näiteks Nine Deaths of the Ninja või kogu Ameerika ninja sari.

The Crippled Masters (1979)

Vanakooli kungfu laksimise film. Teate küll selline kus on enamus aega raske arusada, et kas tegemist on veidra rahvatantsu või kaklemisega. Peategelaseks on siin mingi kurjategija, kellelt raiutakse esmalt käed maha siis antakse veel ka hea keretäis tappa. Vaene sant läheb seepeale teemajja, kuid ka seal hakatakse teda kiusama.Kohaliku kirstutegija juures tahetakse teda aga üldse maha tappa ning viimases hädas põgeneb invaliid maale, kus talunikust kung-fu meister võtab ta endale õpipoisiks (hiljem lisandub talukooli ka veel üks jalutu). Sadistlikule väljaõppele järgneb muidugi suurejooneline finaal, kus iga viimane kui paha saab kungfu läbi enda otsa (Vanas-Hiinas tundus surm läbi kung-fu loomulik surm).

Vaatamine ise nõuab tugevaid närve, sest kohati mõjub kogu see julmus millega kõik hiinlased tahavad sante peksta päris ehmatavalt. Aga orginaalne vaatamine on antud film ilma mingi kahtluseta. Ega ei oskagi muud öelda, ku et Vana-Hiina oli ikka üks kole koht, kus invaliid olla.

Quick Gun Murugun (2009)

Ilmselgelt taotluslikult tehtud paroodia. Nii imelikke asju ei tee isegi indialased. Lisaks on toimuv juba natuke liiga jabur, et seda lihtsalt halva filmina nautida. Paha peategelane on nii paha, et isegi Caligula ütles talle "düüd, aitab nüüd küll, võta vahepeal rahulikult." Näiteks tegeleb ta kohalike vanaemade röövimisega, et neilt mingi dosaks nimetatava toidu retsepti välja pressida. Tema ja Murugani vahel toimuvat esitatakse kohati nagu taimetoitlaste ja lihasööjaste vahelist metafoorset võitlust ning korra käib peategelane isegi taevas ära. Ühesõnaga väga veider asi. Vaadake omal vastutusel, mina soovitada ei julge.

Kaasvaataja Jaagup arvas nii: Mina hakkasin seda filmi vaadates hoopis muust mõtlema. Mul on viimasel ajal India filme vaadates tekkinud mulje, et hindud võtavad seda va religioonivärki palju vabamalt. Dramaatilistes kohtades, nt lõpulahingutes, pole neil mingit probleemi kangelasele religioosse sümboolika külgekleepimisega, või siis kujutataksegi kangelasi konkreetselt mingi Višnu või Krišnana. Läänes sa küll ei näe, et kedagi filmis nii avalikult Jeesusena näidatakse, vähemalt mitteirooniliselt.